Esimestena taasalustasid Eesti Vabariigi piirikontrolli Heiki Suomelainen ja Kaur Kikerpill ning nende otseseks juhiks oli Luhamaa piiripunkti ülem Taimo Kiviste.

Vabariigi valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990. aastal majanduspiiri kaitseteenistus, mille kosseisus moodustati piiriäärsetes maakondades staabid. Neid asusid juhtima Pärnumaal Viktor Hansen, Viljandimaal Elmo Poolak, Valgamaal Viktor Lääts, Võrumaal Rein Orav, Põlvamaal Taivo Möller, Tartumaal Urmas Tensing, Jõgevamaal Endel Tirmaste ja Ida- Virumaal Arvet Pent.

Majanduspiiri seaduse võttis Eesti Ülemnõukogu vastu 22. oktoobril 1990.aastal ja juba järgmisel päeval sõlmiti teenistuslepingud kursuse „Eesti piir I“ lõpetanutega, kes koheselt suunati maakondade staapide vahendusel piirile teenima. Samaaegselt transporditi vabatahtlikud kaitseliitlased ja kodukaitse liikmed kontrollpunktidesse ja esialgsetesse majutuskohtadesse.

Pärast neid sündmusi algas tehnilistel- ja logistikateenistustel kibekiire tegevus. Nüüd oli võimalik paigaldada piiripunktidesse statsionaarsed soojakud, sidevahendid, elektriseadmed, köögid, inventar, varustus jne. Meeletu töö piirivalvuritele normaalsete elamistingimuste loomiseks tegi ära praegune reservkolonel Henn Karits, kelle juhtimisel rajati kogu tollane piirivalve infrastruktuur. Samas ka mitte ükski teenistus ega maakonnastaap ei säästnud end. Neil esimestel piiril töötanutest ei olnud kellegil kombeks kella vaadata ja tööpäeva pikkust hinnata.

Meie tollane piiridel tegutsenute põlvkond ei olnud kunagi kuulnud isamaalisest kasvatusest, kuid kõik töötasid missioonitundest oma võimete piiril. Saadi aru, et Eesti piir vajas ülesehitamist, seda oli vaja valvata ja kaitsta.