Lohed on teadupärast muinasjutulised elukad, keda katab kõva soomus. Nagu kõikidel sisalikulistel, kipub neil vastukaaluks aga pehme kõhualune olema.

Lohedest tuntuim on vana hea Smaug, kes ilmus maailma lugejate ette 1937. aastal J.R.R. Tolkieni raamatus "Kääbik", mille tõi eesti lugejani Lia Rajandi oma 1977. aasta tõlkes. Smaug erines tavalohest selle poolest, et oli tänu muinasjutulise aarde otsas vedelemisele "pealt ja alt raudsoomuste ja kõvade kalliskividega turvistatud". Kuigi jah, ka talle sai lõpuks saatuslikuks "suur paljas laik vasakul rinnapoolel, pehme nagu karbist väljaroninud tigu".

Kui me nüüd ilukirjanduslikult oletame, et menukirjanik ammutas lugupeetud meeri iseloomustades inspiratsiooni just nimelt "Kääbikust", siis leiab üsna hõlpsasti oma loogilise koha ka linnapea koduerakond. Lohed, Smaug eriti, ei ole just eriti seltsivad olevused, kuid kui keegi Tolkieni tegelastest üldse Smaugi poolele kuulub, siis on need mäekollid, "julmad, alatud ja kurja südamega olevused".

Mäekollide truud abilised on metsikud hundid, vargid, kelle roll kuulub vähemalt antud hetkel sotsidele.

Mäekollide ning vargidega on "Kääbikus" vastamisi päkapikud ning inimesed. Kui nüüd päkapikkude iseloomustusse lähemalt süüvida - sitked, sirgjoonelised, ahnevõitu ja jäävad kergelt kinnisideede küüsi - siis tuletab see kõik meelde IRLi parimaid poegi ja tütreid. Eriti kui "kuld ja kalliskivid", mille mõjul "päkapikusüdameis põletav ihalus lõkkele lööb" asendada sooviga oma pisikest riigikest valitseda ning oma raudkindlat maailmapilti hoida.

Inimesi kirjeldatakse "Kääbikus" suhteliselt vähe, nii et nende määratlemiseks on vaja pöörduda Tolkieni maailmakuulsa triloogia, "Sõrmuste isanda" poole. Sealsed viited inimestele kui uhketele, ahvatlustele kergelt järele andvatele ning võimuiha kütkeisse langevatele tegelastele, ei jäta võimalust kaksipidi mõtlemiseks: tegemist on Reformierakonnaga.

Kusagil kõikidest eelmainitud jõududest eemal ja omaette seisavad trollid - harva esinevad, hea toitumusega ja alati erilise viisakusega ei hiilga. Hmm... Rahvaliit!

Ka rohelised leiavad endale "Kääbikust" sobiva tegelaskuju. Otse loomulikult on nad metshaldjad, kelle "rahvas ei kaevandanud ega töödelnud metalli ja kalliskive, samuti ei viitsinud nad suurt kauplemise ega maaharimisega tegeleda".

Pisikese Kääbikla elik Eesti ning selles elavate kääbikute saatus tundub nende jõudude poolt valitsetult päris nukker olevat. Õnneks on peale lohe, mäekollide, vargide, päkapikkude, inimeste, trollide ja metshaldjate veel üks, väikesearvuline, kuid seda õilsam ja väärikam seltskond - kõrghaldjad. Olgu selles kirjanik Kivirähki poolt algatatud muinasjutumängus nendeks selge pilgu ja vaheda mõistuse võrdkujudeks meie haritlased.