Vaegnägija peab kaks aastat koera ootama
Nagu tavaliselt, on lugejate seisukohad ja kommentaarid kohati lausa risti vastukäivad. Osad peavad Nõo lihakombinaadi käitumist väga omakasupüüdlikuks ja hea maitse piire ületavaks. Valdav enamus (kelle arvamusega ka SA Juht- ja abikoerte kool ühineb) ei oska antud kampaanias siiski midagi taunitavat leida.
Küll aga peab kool enda kohuseks veidi tutvustada oma põhitegevuse – pimedatele juhtkoerte treenimise - rahastamise aluseid viimasel kümnendil.
Kool, mis tegutseb Eestis alates 1992. aastast, alustas väga askeetlikes tingimustes – lähemalt sellest saate lugeda meie kodulehelt. Kuni aastani 1997 tuli koolil läbi ajada juriidiliste ja eraisikute annetuste toel ning kennelis “Juht“ sündinud labradori retriiveri kutsikate müügist saadud summadega.
Esimene suurem summa (50 000 krooni) õnnestus saada 2007. aastal Avatud Eesti Fondile kirjutatud projekti toel. 1999. aasta lõpuks oli kool saavutanud sotsiaalministeeriumi silmis sellise usaldusväärsuse, et tuli sellele eraldati 29 000 krooni juhtkoerte koolitamiseks.
Sealtmaalt on meie koostöö ministeeriumiga süvenenud ja jätkub siiani. Alates 2003. aastast on kooli tegevust rahastatud läbi Hasartmängumaksu nõukogu projektipõhiselt. Aastas rahastatakse nelja juhtkoera väljaõpetamist.
Igasuguse projektipõhise rahastamise puhul on väga oluline aspekt oma– või kaasfinantseeringul. Kuna vaegnägijatest koerasoovijate rahaline olukord pole kiita, ei ole kool oma 17 tegutsemisaasta jooksul üheltki pimedalt omaosalusprotsendi tasumist nõudnud. Oleme püüdnud seda raha hankida erinevaid võimalusi kasutades:
1. Aretades kennelis „Juht“ kutsikaid, keda saame kasutada tulevaste juhtkoertena ja ülejäänud pesakonna müügist saadud tulu näidanud rahalise omafinantseeringuna. Kahjuks hakkab müügitulu kaduma, sest kulutused, mis paaritusele ja pesakonna üleskasvatamisele tehakse, suurenevad aastatega.
2. Juriidiliste ja eraisikute annetused.
3. Heategevuslikud kampaaniad.
Viimaste hulka kuulub ka Delfi ja Nõo Lihavürsti poolt algatatud kogumiskampaania.
Osade lugejate kommentaaridest võis välja lugeda, et riik ei hoolitse vaegnägijate vajaduste eest piisavalt ning seoses sellega vireleb kogu Eesti juhtkoerte koolitamine. Kool ei jaga seda seisukohta, sest 43 väljaõpetatud juhtkoera, kellest ¾ on riigi toel kasutajateni jõudnud, on fakt, mida eirata ei saa.
Tõsi ta on, et majandussurutis tõmbab ka meie tegevusele piire, kuid sootuks seiskunud koolitamine pole. Koerasoovijate jaoks on ooteaeg umbes poolteist - kaks aastat. Selleks, et areng stabiilselt jätkuda saaks, olemegi lisaks riigi toele palunud abi juriidilistelt ning eraannetajatelt.
Loodame, et me pole olnud liiga pealetükkivad, sest igasuguste heategevuskampaaniate kohal ripub alati väike oht muutuda tunnetest ülepaisutatud kurblooks. Samas on inimloomuse normaalseks ja lahutamatuks osaks soov abivajajaid toetada. Teevad nad seda siis otseannetusena või mingit kampaaniatoodet ostes.
Seega soovime veel kord tänada kõiki meie tegevust aastate jooksul kas materiaalselt või teadmistega aidanuid.
Edukat algavat aastat!
