Online-intervjuu: kõik, mida sa tahtsid teada seagripist
1. Kui kaua peab viirus vastu (et enam ei nakataks)? ukselingil, õhus, kinnastel, vuntsidel-juustel, rahal, õues, toas jne. Kaua pisik õhus püsib ja mis temperatuuril? Kas on võimalik tuua pisik koju (ntx lastele) küpsisepakipaberil, kui keegi poes on eelnevalt sellele aevastanud ja nüüd lapsed pakki avades puutuvad pisikuga pakendil kokku ning panevad sama käega küpsise suhu?
Gripiviiruse säilivus väliskeskkonnas:
kõvadel pindadel — 24-48 tundi,
poorsetel materjalidel (riided, paber) — 8-12 tundi,
niisketel ja märgadel pindadel pikeneb gripiviiruse säilimine kuni 72 tunnini,
viirusega saastunud kätel — kuni 5 min; massiivsel saastumisel kuni 3 tunnini.
Oluline on sage käte pesemine, mis peaks kestma vähemalt 20 sekundit, kasutades seepi.
Võimalus saada haigus poest toodud pakki avades on teoreetiline, sest gripihaige peaks sel juhul aevastama otseselt pakile.
Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab teile lähemal kui üks meeter.
Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina.
2. Mulle saadetakse välismaalt pakk (riietusesemed) aga inimene, kes selle teele paneb on kokku puutunud inimesega, kes põeb seagrippi — kas peaksin neid esemeid kuidagi eriliselt töötlema, kas seagripp võib saadetise kaudu levida?
Kuna gripiviiruse säilivus väliskeskkonnas on suhteliselt lühike ja viirus väliskeskkonnas ei paljune, siis on risk saada haigus posti saadetise kaudu vähetõenäoline, pigem välistatud.
3.Miks me peaksime muret tundma seagripi üle, kui on statistiliselt näha, et seagripp on palju ohutum kui tavaline gripp, mida meil iga aasta alguses põetakse.
Seagripi ehk uue gripi puhul ei ole tegemist iseenesest millegi erakordsega. GRIPP on GRIPP. Küll aga tunnevad kõik tervishoiutöötajad alati gripi puhul suuremat muret kui tavaliste külmetushaiguste puhul, sest gripp on reeglina raskema kuluga kui külmetushaigus. Gripiga võivad kaasneda erinevad tüsistused nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Siiski on uue pandeemilise gripi ja tavagripi juures kaks olulist erinevust:
1. Pandeemilise gripi lainetega haigestub korraga rohkem inimesi;
2. Haigestunute vanuseline struktuur on samuti erinev: ligi 80% uue gripi juhtudest on registreeritud alla 30-aastastel isikutel, vanemate inimeste (üle 65-aastaste) osakaal on haigestunute hulgas tunduvalt väiksem võrreldes hooajalise gripiga. On võimalik, et vanematel inimestel on olemas teatud immuunsus pandeemilise viiruse vastu.
4. Kuidas suhtute tavapärase medikamendisöömise asemel koduste vahenditega ravimisse — pits viina, küüslauku ja mett ning kuuma mustasõstramahla? Kas igapäevane küüslaugu söömine võib ärahoida gripiviiruse saamise? Kas ingveritee aitab imuunsüsteemi tugevdada ja kas imetav ema võib ingveriteed juua?
Teil on absoluutselt õigus! Alati on parimaks looduslikuks haigustetõrjujaks peetud küüslauku. Samas aitab ka ingveritee tugevdada immuunsüsteemi, alandada palavikku ning toob leevendust köha ja nohu vastu. Kui sümptomid on kerged ja te ei kuulu riskirühma, siis ei vaja te ilmtingimata spetsiifilisi ravimeid, vaid võite põdeda kodus. Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Väldi lähikontakte ja püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad.
5. Elan Kesk-Eestis. Kui ühel õhtul kahtlustan, et olen haigestunud seagrippi, siis kuidas pean käituma? Kuhu pöörduma. kas minema Tallinna Merimetsa Nakkuskeskusesse? Või ootama, kuni järgmisel päeval perearst vastu võtab? Millist ravi peaksin koheselt koduste vahenditega alustama?
Kui sümptomid on kerged ja Te ei kuulu riskirühma, ei vaja ilmtingimata ravi, vaid võid põdeda kodus. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega (ei tohi ainult aspiriini kasutada). Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
• Helista kindlasti perearstile ja anna talle teada haigestumisest. Jälgi oma seisundit ja selle halvenemisel konsulteeri koheselt perearstiga.
• Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga või maskiga (maske müüakse apteegis või tööohutuse vahenditega kauplevates kauplustes; seda saad valmistada ka ise marlist).
• Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi sa hoida haigena väikseid lapsi. Kui võimalik, leia keegi, kes käib poes ja teeb muid toimetusi. Kui sul ei ole võimalik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastavalt (hoia distantsi, köhides ja aevastades kata suu).
• Informeeri kedagi oma lähedastest oma haigestumisest, eriti, kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb.
6. Kui ma elan kuskil kaugel paksu metsa vahel, ilma et mul kellegagi otsest kontakti ei ole, kas siis mingit seagrippi oodata ei ole, kui siis ainult hooajaline gripp, mille annab koduste vahenditega ära ravida?
Gripp levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Juhul, kui teil ei ole teiste inimestega otsest kontakti, siis risk nakatuda grippi on tõesti minimaalne.
7. Miks see viirus tapab?
Uue gripi puhul ei ole tegemist millegi erakordsega, haiguse raskusaste ei erine tava gripist, enamusel juhtudest on sümptomid mõõdukad, registreeritud isegi a-sümptomaatilisi vorme (ilma palavikuta, kerged), mis ei ole iseloomulikud hooajalisele gripile.
Harvadel juhtudel on olnud haigusjuhud raskemad, põhjustades raskeid tüsistusi. See oht on suurem krooniliste haiguste põdejatel ja neil, kes loodavad, et suudavad gripi läbi põdeda tööl käies ega ravi ennast.
Kui haigestute, jääge koju, ravige ennast ja minge uuesti välja alles siis, kui haigussümptomid on möödunud.
8.Kui olen seagripi läbi põdenud, kas olen nüüd immuunne ja võin kartmatult reisida? Või võib sellesse uuesti haigestuda?
Uue gripi A(H1N1) vastu olete immunne. Üldiselt, kui inimene haigestub grippi, säilitab ta sarnaste viiruste vastu teatava immuunsuse üheks või mitmeks aastaks. Kaitse ulatus sõltub inimese enda tervisest. Noortel ja tervetel normaalse immuunsüsteemiga inimestel säilib immuunsus samade või sarnaste tüvede vastu tõenäoliselt paari aasta vältel.
Kuid see immuunsus ühe gripiviiruse vastu ei hoia ära teiste respiratoorsete viiruste poolt põhjustatud nakkuste eest, kaasarvatud hooajaline gripp. Vaktsineerimine hooajalise gripi vastu on hea võimalus gripi vältimiseks. Teiseks võimaluseks on korrektne tervisekäitumine ning hügieenimeetmete järgimine.
9. Kas seagripil on mingeid eksimatult iseloomulikke sümptomeid? Palju räägitakse vaktsiinist, kuid vähe ravimisest — kuidas seagrippi ravitakse?
Pandeemilise ehk seagripi haigussümptomid ja levikuteed on täpselt samasugused tavalisele hooajalisele gripile.
Kliiniline pilt: järsk enesetunde halvenemine, palavik üle 37,8°C, külmavärinad, köha, pea-, kurgu-, lihas- ja/või liigesvalu, väsimus ja nõrkus. Võivad esineda ka seedehäired nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.
Kui sümptomid on kerged ja te ei kuulu riskirühma, ei vaja te ilmtingimata spetsiifilist ravi, vaid võite põdeda kodus looduslikke vahendeid tarvitades: juua ohtralt vedelikku (nt vesi, tee, mahl) ja puhata. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega (ei tohi ainult aspiriini kasutada). Püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
Kindlasti informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades.
Kõik viirusevastased ravimid on retseptiravimid ja nende vajalikkuse üle otsustab perearst vastavalt konkreetse haige vajadusele. Antibiootikumidest gripi puhul abi ei ole, va tüsistuste ravis, aga ka nende vajalikkuse otsustab arst.
10. Et arstile pääsemisega on meil nagu on, siis sooviks konkreetseid juhiseid, milliseid ravimeid ja ravivõtteid kasutada:
a) alla 3.a. laste haigestumise korral
b) täiskasvanu ja vanemate laste haigestumise korral.
Kas on otstarbekas haigustunnuste ilmnemisel KOHE pöörduda merimetsa haigla epidemioloogia osakonda ?
Kui sümptomid on kerged ja lapsed ei kuulu riskirühma, ei vaja nad ilmtingimata spetsiifilist ravi, vaid võivad põdeda kodus.
Täiskasvanul tuleb kindlasti töölt koju jääda, juua ohtralt vedelikku (nt vesi, tee, mahl) ja puhata. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
Kindlasti informeeri oma perearsti talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga.
Merimetsa Nakkuskeskusesse ei ole otstarbekas KOHE pöörduda, gripi puhul suudab sind aidata perearst.
11. Keda ohustab seagripp kõige rohkem: kas väikelapsi, noori, vanemaid inimesi või pole vanusel vahet? Kas on tehtud analüüsi kes on see kontingent kes sureb uude grippi? Kas on surmajuhtumeid ka n.ö. täisjõus inimeste seas, kes on enne terved kui purikad?
Haigestunute vanuseline struktuur on järgmine: ligi 80% uue gripi juhtudest on registreeritud alla 30-aastastel isikutel, vanemate inimeste (üle 65-aastaste) osakaal on aga haigestunute hulgas tunduvalt väiksem võrreldes hooajalise gripiga.
Lastel, rasedal ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel suurem risk saada tõsiseid tüsistusi kui teistel. Ka surmajuhtude arv on kõrgem neil juhtudel, kus inimene ei saa või keeldub arstiabist või tal on kaasuvaid haigusi, mis gripi korral ägenevad.
12. Kuidas ikkagi vahet teha tavalisel gripil ja seagripil? Kas on see üldse võimalik? Sümptomid on ju teatavasti sarnased. Varsti oleme sellise olukorra lävel, et hakatakse massiliselt arstide uste taga istuma, kahtlustades seagrippi, kuigi tegemist võib olla ka tavalise gripiga.
Gripp on gripp. Pandeemilise ehk seagripi haigussümptomid ja levikuteed on samasugused nagu hooajalisel gripil. Vahet on võimalik teha üksnes laboratoorse uuringu abil, aga ravi mõttes ei ole sellel tähtsust. Kui olete haige, jääge koju ja ravige ennast terveks.
13. Kas seagripp võib erandina ilmneda mõnel nakatunul ka ilma palavikuta? Tunnen huvi, kuna mul oli kokkupuude seagrippi haigestunuga on mul kõik tavalise gripi tundemärgid, kuid mitte kõrget palavikku. See on kestnud umbes 10 päeva.
Jah, on esinenud juhtumeid, kus uus gripp põetakse läbi ilma eriliste sümptomiteta.
14. Kas haigete mandlitega on ka suuremat ohtu tüsistustele? Kas see seagripp on ohtlik näiteks nendele, kes põevad mingit haigust, näiteks suhkruhaigus jne? Milliste krooniliste haigustega haiged kuuluvad riskigruppi?
Riskirühma kuuluvad:
isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas onkohematoloogilised haiged, immuunsüsteemi talitust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
rasedad naised,
lapsed ja täiskasvanud, kellele teostatakse organi transplantatsioon.
15. Kuidas ma saan aru, et mul on seagripp?
Pandeemilise ehk seagripi haigussümptomid ja levikuteed sarnased hooajalisele gripile.
Kliiniline pilt: järsk enesetunde halvenemine, palavik üle 37,8°C, külmavärinad, köha, pea-,
kurgu-, lihas- ja/või liigesvalu, väsimus ja nõrkus. Võivad esineda ka seedehäired nagu
iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Ainult sümptomite põhjal on gripi eristamine teistest viiruslikest või bakteriaalsetest hingamisteede põletikest väga keeruline kui mitte võimatu.
16. Avastasin hoopis uue batsillide kogunemiskoha.
Kasutame ju kindaid aastaid,nagu külmaks läheb, otsime välja. Käime kauplustes, asutustes, külas jne. Käperdame kõikvõimalikke kohti, käsipuid ja ukselinke jne. Siis viime käed kindasse ja minu fantaasia järgi peaks olema aastate jooksul neid seal mitmeid miljardeid! Osa sureb ära ja uusi toome juurde! Tahame suud või nina nühkida — toome käekese sealt bats. kodumaalt välja ja nühime. Küsin: kas minu teooria on õige ja kas see pole isegi ohtlikum kui mõne kollegi sõbralik köhatus?
Teie teooria täitsa aktsepteeritav ning veelkord kinnitab käte pesemise tähtsust ja vajadust. Ohtlikum kui sõbralik köhatus ei saa ta olla, kuna viiruste säilivus väliskeskkonnas on piiratud ning viirused väliskeskkonnas ei paljune.
17. Tere tulin Aasia riigist X. Hetkel pole häda midagi va. uni on , kuid arvan et see on nn ajavahe sündroom. Kolmas päev olen Eestis. Kas ma saaksin ka vereproovi andes teada, kas olen viirusega nakatunud või mitte? Kus seda proovi saaks anda tasuliselt?
Vereprooviga viirust ei määrata. Gripiviiruste määramiseks võetakse ninaneelukaabet. Aga proove on mõtet võtta alles siis, kui teil tekivad gripi sümptoomid. Samas on uus gripp nüüdseks kujunenud hooajaliseks gripiks ja enam ei võeta igalt gripikahtlusega patsiendilt analüüsi konkreetse gripiviiruse määramiseks. Kui haigestunud inimene pöördub oma perearsti poole, siis paneb arst haigele diagnoosi haiguspildi alusel ja otsustab, kas ja milliseid analüüse ta täiendavalt tellida soovib.
18. Kui juba oled haigestunud mingisse (vist)gripiviirusse(kehv olla, kuid kõrget palavikku pole), siis kas on üldse enam mõtet vaktsineerida?
Üldiselt, kui inimene haigestub grippi, säilitab ta sarnaste viiruste vastu teatava immuunsuse üheks või mitmeks aastaks. Kuid see immuunsus ei hoia ära teda teiste respiratoorsete viiruste poolt põhjustatud infektsioonidest. Vaktsineerimine sesoonse gripi vastu on hea võimalus gripi vältimiseks. Teiseks võimaluseks on korrektne tervisekäitumine ning hügieenimeetmete järgimine.
19. Kuidas on võimalik nakatuda seagrippi? Kuidas seda vältida ?
Viirushaigused, milleks on ka uus gripiviirus, levivad piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel (kontaktnakkuse tee). Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.
Viirused võivad levida ka inimestel või asjade pinnal olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.
Juhul, kui teil ei ole teiste inimestega otsest kontakti, siis risk nakkatuda hooajalisse grippi on ka minimaalne.
- Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks.
- Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
- Kata oma suu ja nina. Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
- Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
- Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
- Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
- Loe lisaks: http://www.gripivastu.ee/ ning http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1109
Respiraator ei kaitse teid sugulisel teel levivate haiguste eest. Gripp sugulisel teel ei levi.
21. Põen kõiki haigusi ilma palavikuta, lihtsalt selline organismi eripära on. Kas nüüd seagrippi haigestudes ilmneb ka mul palavik või jääb ka seekord tõusmata? Ja kui mul ka seekord palavikku ei teki, kust tean siis, et tegemist on seagripiga?
Gripp on gripp ja ainult sümptomite põhjal on gripi eristamine teistest viiruslikest või bakteriaalsetest hingamisteede põletikest väga keeruline.
Uue pandeemilise gripi e seagripi puhul on sümptomid samasugused nagu tavagripil. Kui teil reeglina palavik ei tõuse, siis ei pruugi see tõusta ka uue gripi puhul.
22. Kas seagripiga kaasneb alati palavik? Või võib see haigus kulgeda ka palavikuta?
Enamusel juhtudel on gripisümptomid järgmised: järsk enesetunde halvenemine, palavik üle 37,8°C, külmavärinad, köha, pea-,kurgu-, lihas- ja/või liigesvalu, väsimus ja nõrkus, kuid registreeritud ka asümptomaatilised vormid (ilma palavikuta).
23. Milliste käsimüügi ravimitega saab ravida? Kui palavikku enam pole ja köha on jäänud, kas see on ohtlik?
Võtke kindlasti telefoni teel ühendust perearstiga, kes Teid nõustab ja vajadusel soovitab ravimeid haigusnähtude leevendamiseks. Gripi sümptomeid leevendavaid ravimeid saab apteegist osta käsimüügist ilma retseptita. Kui köha on püsiv ega ilmuta taandumise märke, siis pidage kindlasti nõu perearstiga.
24. Täna hommikuks on seagrippi haigestunuid juba 139. Kas keegi neist 139-st on ka tervenenud? Kas see ongi haigus kogu eluks? Mis saab neist õnnetutest edasi? Kinnine asutus? Hooldekodu?
Kõik Eestis kinnitatud haigusjuhud on olnud kerge kuluga, haiged on paranenud ilma tüsistusteta. Esimene uue gripi kahtlusega analüüs jõudis Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laborisse 05. mail, esimene positiivne proov uuele gripile kinnitus 29. mail 2009.
25. Mis vahe on tavalisel gripil ja seagripil, mis on see moment kui ma peaksin arsti poole pöörduma, kui palavik tõuseb üle 41? Tavaliselt gripi puhul inimene ravib selle kodus ise välja, fervex ja muud teesid juues. Kuidas aru saab millal võib kahtlustada seagrippi?
Pandeemilise ehk seagripi haigussümptomid ja levikuteed samasugused nagu hooajalisel gripil. Arsti poole peaksite pöörduma siis kui jääte haigeks. Kuidas kodus ravida vaata siit: Gripi_koduse_ravi_soovitused.pdf
26. Eesti apteekides ei müüda ja nagu mulle öeldi ei hakatagu muuma vaktsiini ning vaktsineerimist ei toimu enne järgmist aastat. Kas mul on võimalik osta seda näiteks Soome apteegist ja tuua Eestisse, et oma pere vaktsineerida?
Uue pandeemilise gripi vaktsiini ei ole võimalik osta jaevõrgust e apteekidest. Vaktsiini ostetakse riiklike tellimuste alusel ja sellega vaktsineeritakse esmalt riskirühmadesse kuuluvaid inimesi.
27. Kus müüakse soovijatele Eestis maske, mida me nii aktiivselt sõbralikule Ukraina rahvale saadame? Mitmetes riikides neid kasutatakse. Miks neid juba ei kasutata näiteks rahvarohketes asutustes? Gripihooaeg on niigi vastik, rääkimata tundmatust seagripist, millest keegi ei tea mitte halligi ja millega seostatakse surmajuhtumeid. Tavalise gripi puhul räägitakse piisknakkusest, seagripi puhul kontaktinakkusest. Kumb siis? Ühesõnaga nakkub igal teel ja ilmselt on massiliselt võimsa lainena tulekul, või kuidas? Ma ei tahaks meditsiinilt seda pärast kuulda, et keegi ei osanud ennustada…
Gripp (nii tava kui ka seagripp ehk uus pandeemiline gripp) levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades. Levik saastunud käte vahendusel nimetakse kontaktnakkuseks. Tava gripil on levikuteed samasugused.
Haigussümptomid on samasugused nagu hooajalisel gripil. Pandeemilise gripiviiruse antigeenne struktuur on erinev inimestel sesoonset (hooajalist) grippi põhjustavast A(H1N1)-gripiviirusest. Seetõttu puudub inimestel immuunsus pandeemilise viiruse suhtes ning pandeemilise gripi lainetega võib kaasneda kõrgem haigestumine. WHO ja ECDC ekspertide hinnangul võib uue pandeemilise gripi puhul haigestuda kuni 20% elanikkonnast ( Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riski hinnang 06.11.2009).
Maske müüakse apteegis või tööohutuse vahenditega kauplevates kauplustes, aga maski peaks kandma ainult haige inimene, kui ta läheb kohta, kus on palju inimesi (arsti ukse taga, kauplus) või siis haiget põetav inimene. Tervel inimesel maski kanda pole vaja. Terve inimene peaks pöörama tähelepanu hügieenile.
Kuidas hoiduda gripist ja soovitused koduseks raviks loe: http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1109
http://www.gripivastu.ee/
28. Kumb on siis lõppude-lõpuks ohtlikum: seagripp või selle vaktsiin? Kas sina, kallis vastaja, ise laseksid end vaktsineerida?
Olen end igal aastal hooajalise gripi vastu vaktsineerinud ja tegin seda ka sel aastal.
29. Olles vaktsineeritud, kas teoreetiliselt on võimalik siiski seagrippi nakatuda? Või tänu vaktsiinile nakatuda kergemini mõnda muusse haigusesse? (Kuna vaktsiin on ju reaalselt mürk ning selle tulemusena peaks keha immuunsüsteem vähemasti ajutiselt nõrgenema, kas pole õigus?)
Gripivaktsiini võime inimest kaitsta sõltub ühelt poolt vaktsineeritava inimese vanusest ja tervislikust seisundist, teiselt poolt aga vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripiviiruse tüvede sarnasusest. Viimase 15 a. jooksul on vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripitüvede antigeenne struktuur langenud kokku. Uuringud on näidanud, et tervetele täiskasvanutele annab vaktsineerimine 70-90 protsendilise kaitse haigestumise vastu. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Immuniseerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik soovijad alates 6- elukuust.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud:
• munavalgu ülitundlikkuse;
• vaktsiini muude koostisosade ülitundlikkuse;
• ägeda palavikulise haiguse korral.
30. Kas inimesel, kelle organism on teistest haigustest räsitud, oleks mõtet end vaktsineerida? Kas nõrga organismi vaktsineerimine hoopis haigestumist ei vallanda?
Gripivaktsiini võime inimest kaitsta sõltub ühelt poolt vaktsineeritava inimese vanusest ja tervislikust seisundist, teiselt poolt aga vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripiviiruse tüvede sarnasusest.
Uuringud on näidanud, et tervetele täiskasvanutele annab vaktsineerimine 70-90 protsendilise kaitse haigestumise vastu.
Vaktsineerimine vähendab hinnanguliselt 25-39 protsenti gripist põhjustatud hospitaliseerimist ning 39-75 protsenti suremust vanurite seas gripihooaja vältel.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Immuniseerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik soovijad alates 6- elukuust.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud:
• munavalgu ülitundlikkuse;
• vaktsiini muude koostisosade ülitundlikkuse;
• ägeda palavikulise haiguse korral.
31. Kui suur on seagrippi suremus haigestunutest ? Mitu protsenti ?
Haigestumus kuni 20 protsenti elanikkonnast
Suremus — kolm juhtu 100 000 elaniku kohta (0,02 protsenti)
Haiglaravi vajavad maksimaalselt (Inglismaa andmed) 100 juhtu 100 000 elaniku kohta
Puudumise määr (töölt ja koolist) ei erine hooajalise gripi tõusu perioodist.
32. Kui kaua on viirus veres tuvastatav? Augustis põdes terve pere peale USA-st tulekut viirushaigust (lastel gripitunnused + palavik, täiskasvanutel tugev köha ja muud gripitunnused, ilma palavikuta). Ühel täiskasvanul tekkisid tüsistused, mida ravib siiani. Perearst arvas et tegu pole seagripiga, analüüs jäi tookord tegemata. Kas praegu veel oleks mõtet analüüs teha?
Proove gripile tasub võtta sümptomite tekke esimestel päevadel. Gripiviiruste diagnoosiks võetakse ninaneelukaabet. Täiskasvanul, kelle tekkisid tüsistused, tuleb kindlasti võtta ühendust perearstiga.
33. Miks räägitakse, et seagripp on nagu tavaline gripp, kui inimesed teistes riikides on selle tagajärjel surnud. Miks nad on selle tagajärjel surnud? Kui tõenäoline on, et vaktsiin saab Eestis kohustuslikuks?
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ekspertide hinnangul põhjustab gripp igal aastal 40 000 kuni 220 000 surma juhtu maailmas. Iga-aastase gripinakkuse hooajalise tõusu perioodil haigestub 5-15 protsenti riigi elanikkonnast.
Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt kõrge riskiga isikute grupis, eeskätt väike lapsed (kuni 2a.), rasedad, krooniliste haigustega inimesed.
Surmajuhtude arv on kõrgem pandeemilist grippi põdevate riskirühmadesse kuuluvate isikute seas. Tänase päevaga seisuga on registreeritud 6169 surmajuhtu maailmas ning 423 Euroopas. Suremus uue gripi puhul ei erine tava gripist.
Gripi vastane vaktsineerimine on Eestis alati vabatahtlik, kohustuslikuks vaktsineerimine ei muutu.
34. Millised on esimesed tunnused nii laste kui ka täiskasvanute puhul, et õigel ajal arsti juurde pöörduda — on ju palju külmetusi ja viirusi mida lihtinimesena peetakse targemaks ise ravida.
Kui sinul või sinu põetataval tõuseb äkki temperatuur üle 38, lisandub kurguvalu ja/või
köha ning kuulud ühte allolevasse riskirühma:
• rasedad;
• lapsed;
• või isikud, kes põevad mõnda neist haigustest:
_ pidevat ravi vajavat südamehaigust (mitte kerget vererõhutõusu) või
kopsuhaigust (pidevat ravi vajav astmahaige) või diabeeti
_ kroonilist maksahaigust või neerude puudulikkust
_ vastupanuvõimet nõrgestavat haigust näiteks leukeemia, lümfoom, HIVnakkus
_ haigust, mistõttu saad vastupanu nõrgestavat ravi (elundi siirdamine,
rakublokaatorid, TNFalfablokaator, kortikosteroide> 15 mg/ööpäevas
rohkem kui 2 nädalat, muu immuunvastupanu nõrgestavat ravi)
_ kroonilist neuroloogilist haigust või närvi-lihashaigust
_ haiglaslikku ülekaalu (BMI ehk kehamassiindeks on üle 40),
siis võta ühendust perearstiga või mine vastuvõtule, et saaksid teada, kas sina või sinu
põetatav vajab gripi ravi haiglas.
Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult
perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks
perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.
Täiskasvanu seisund on raske:
• tal on hingamisraskused
• tal on valu või raskustunne rinnus
• tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
• tal esineb tugev ja pidev oksendamine
• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas
Lapse seisund on raske:
• lapsel on hingamisraskused
• lapse nahk on sinakas või hall
• laps ei joo piisavalt
• laps oksendab tugevalt või sageli
• laps ei ärka ega reageeri millelegi
• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.
35. Tere, kui seagripi epideemia peaks Saaremaale või Hiiumaale, kas need saared lähevad karantiini alla?
Ei lähe.
36. Kas nefrootilise sündroomi diagnoosiga lapsele on seagripp eluohtlik? Kumb on sellise diagnoosiga lapsele ohtlikum, kas vaktsineerimine või seagrippi haigestumine?
Nefrootilise sündroomiga laps kuulub kindlasti riskirühma, kellele võib haigestumine grippi või sellega kaasnevad tüsistused olla eluohtlikud ning keda tuleks seetõttu vaktsineerida raskete haigusvormide ning sellest tingitud võimalike surmajuhtumite vältimiseks.
37. Millised on nn seagripi tüsistused millesse surrakse? On see kopsupõletik , neerude kahjustus või leiab gripp lihtsalt kõige nõrgema organi?
Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
38. Kas tervisekaitse on teinud seagripi 100 nakatunu puhul ka analüüsi, kui mitu nakatunut on eelnevalt olnud vaktsineeritud 2008/2009 aasta tavalise gripitüvesid, sisaldava vaktsiiniga. Kui on, siis palun avaldada tulemused ja kui mitte,siis miks seda tehtud pole? Nende andmete valguses saaks juba vaktsineeritud inimesi rahustada või soovitada vaktsineerida või siis teatada,et toime puudub.
Jah, selline analüüs tehakse nii igal hooajal, kui ka 140 nakatanu kohta. Meil olevatel andmetel ei olnud haigestunute seas isikuid, kes olid eelnevalt vaktsineeritud. Pandeemilise gripiviiruse antigeenne struktuur on erinev inimestel sesoonset (hooajalist) grippi põhjustavast A(H1N1)-gripiviirusest, seetõttu ei kaitse 2008/2009 hooajalise vaktsiin uue pandeemilise gripi vastu.
39. Kui usaldusväärsed on üldse andmed seagripi juhtumite kohta? Näiteks Inglismaal, kus ise elan, ei vaevu keegi proove võtma. Kui sümptoomid on, helistad ja ravimipakk antakse mõnele pereliikmele üle. Järelikult on nende seagripi juhtumite hulgas ka muude sarnaste sümptoomidega gripitüvede juhtumid.
Teil on õigus ja paanikaks ei ole põhjust!
Pandeemilise ehk seagripi haigussümptomid ja levikuteed on sarnased hooajalisele gripile.
Kui sümptomid on kerged ja Te ei kuulu riskirühma ega vaja ilmtingimata ravi, võid põdeda kodus. Kindlasti informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga.
