Uus süsteem võimaldab kiiremat rakendamist, kasutab olemasolevaid süsteeme ning pakub paremat kaitset kui endine 2007. aastal president George W. Bushi poolt pakutud raketikilbi plaan, selgitas Obama CNNi ja FOX Newsi teatel.

Obama uue plaani sisu detailsemalt ei kirjeldanud, kuid ütles, et selle kiitsid ühehäälselt heaks nii kaitseminister Robert Gates kui ka USA kõrgem väejuhatus.

Presidendi kinnitusel tulenes otsus uuendatud luureandmetel, mis käsitlesid Iraani võimekust Euroopat rakettidega rünnata.

“Iraani lühi- ja keskmaaraketid kujutavad endast suuremat ohtu,” täpsustas Obama ja kinnitas, et just uus raketitõrjesüsteem sobib sellise ohu puhuks kõige paremini.

Obama lausus, et Poola ja Tšehhi on endiselt USA ühed olulisemad liitlased ning ka uue raketikilbi arendamises on mõlemal riigil endiselt oluline roll.

Pentagonis ajakirjanikega kohtunud kaitseminister Gates eitas väiteid, et USA vähendab oma võimekust vaenulike riikide rakette tõrjuda.

“Uus lähenemine pakub meie üksustele Euroopas, meie Euroopa liitlastele ja ka meie riigile endale palju paremat kaitset rakettide eest kui programm, mida ma teile umbes kolm aastat tagasi tutvustasin,” sõnas Gates, kes oli kaitseministriks ka Bushi valitsusajal ning oli ainsaks administratsiooni liikmeks, kes ka pärast Obama ametisse astumist oma tööpostil jätkas. Samuti lisas Gates, et raketikilbi arendamise teine faas 2015. aastal võib kaasa tuua ka rakettide paigutamise Ida-Euroopasse.

Samas on USA-s administratsiooni otsust ka kritiseeritud. Vabariiklaste juht Senatis Jon Kyl süüdistas Obamat Venemaale järeleandmiste tegemises.

“Täna avalikuks tehtud administratsiooni otsus on ohtlik ja lühinägelik,” ütles Arizona vabariiklane. “Lisaks sellele, et see otsus jätab Ameerika haavatavaks üha suureneva Iraani raketiohu osas, keerab see ka kella tagasi Külma Sõja aegadesse, mil Ida-Euroopat peeti Venemaa haldusalaks. See saab olema kibe pettumine — isegi hoiatus — Ida-Euroopa rahvaste jaoks.”

Pentagoni pressiesindaja Geoff Morrell eitas väiteid, et otsustamise juures mängis rolli Venemaa seisukoht.

“Sellel muudatusel ei ole midagi pistmist Venemaaga ja sel on täiel määral pistmist Iraaniga,” sõnas Morrell.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus Obama poolt tehtud otsust “positiivseks sammuks”.