Musta Luige arendaja hiilib kohustustest kõrvale
„Peame tunnistama, et istutused on tõepoolest hetke seisuga teostamata,” märgib Mazko oma kirjas. „Antud olukord on tekkinud eelkõige tänu sellele, et istutuseks võetud hinnapakkumiste summad ulatusid 400 000 kroonini ning seoses kinnisvaraturu drastilise langusega, mis oluliselt mõjutas meie majandusseisu, on vajalike vahendite leidmine äärmiselt komplitseeritud.”
Samas kirjas palub Mazko aastast ajapikendust uute puude istutamiseks ja võimaluse korral keskkonnaameti abi leidmaks istutusega tegelevat firmat, kes suudaks teha vajalikud tööd mõistlikuma hinnaga.
Praegu on kiri ametis menetluses ning pole veel teada, kas linn tuleb ettevõttele vastu või mitte.
„Ajapikendusi ei ole keskkonnaamet veel andnud,” teatas haljastuse osakonna juhataja Karmen Kähr Päevalehele.
„Kuna tegemist on raieloa kõrvaltingimuse ehk garantiikirjaga, siis on nii juriidilised kui ka füüsilised isikud andnud garantii istutustööde toimumiseks kas siis enda kinnistul või linnamaal. Tegemist on juriidiliselt siduva dokumendiga, mille täitmine on kohustuslik.”
Ühtlasi lisab Kähr, et istutustöödega venitava ettevõttega loodetakse leida mõistlikud kokkulepped, sest siiani ei ole keskkonnaamet pidanud algatama veel ühtegi haldusmenetlust ja kõik garantiikirja andjad on oma lubadused ellu viinud.
Raieloaga taotles NG Eesti ühe hobukastani ja jalaka, nelja pärna ning kolme vahtrapuu maharaiumist.
Puude keskmine rinnasdiameeter oli 57 sentimeetrit, kõige suuremaks puuks osutus 76-sentimeetrise rinnasdiameetriga pärn.
Ettevõtte juht Aleksandr Mazko teatas eile Päevalehele lühidalt, et loobub igasugustest kommentaaridest selle juhtumi kohta.
Keskkonnaamet tõdes eile, et täpselt pole neile veel teada, kas NG Eesti poolt kavandatud raietööd on juba tehtud või mitte.
„Seda, kas puud on raiutud või mitte, me tõesti ei tea,” ütles ameti kõneisik Kristina Zotejeva. „Kui keegi taotleb raieluba ja selle kõrvaltingimuseks on uute puude istutus, siis meie saame garantiikirja. ”
Zotejeva lisas, et garantiikirjas on üldjuhul ka öeldud, mis aja jooksul ja kuhu tuleb puud istutada. „Kui selle aja jooksul ei ole garantiikirja andja meiega ühendust võtnud, teeme meie omapoolse meeldetuletuse võetud kohustuste kohta,” märkis ta. „Kui siis selgub, et puid ei olegi veel raiutud, siis käsitleme seda eraldi.”
Ühtlasi tõdes ta, et tegelikult ametil selline kogemus puudub. „Üldjuhul võetakse puud ikka ka maha, kui raieluba kord juba saadud. Raieluba ei ole kohustus, vaid õigus.”
