Jaak Prozes: Putin on ilmselt vepslane
Tegelikult on soome-ugri rahvad Venemaa kesk- ja põhjaosas elanud aastatuhandeid. Kroonikatest on teada, et neil aladel elasid merjalased, mešeralased, muromlased jt. soome-ugri rahvad, kelle nimesid pole säilinud. Neist rahvastest on jäänud nüüdseks arvukad hüdronüümid ja kohanimed.
Üheks selliseks on Moskva, mis peaaegu kõigis idapoolsetes soome-ugri rahvaste keeltes midagi tähendab. Võib arvata, et enne Vana-Vene riigi kujunemist ja tema eksisteerimise ajal oli soome-ugri rahvastel suur osakaal, ilmselt Novgorodis nad domineerisidki. Olid ju soome-ugrilased ka põhilised varjaagide maalekutsujad, kes rajasid algul mitu riigikest. Hiljem aga mindi teadagi omavahel tülli, Novgorodi vürst Oleg vallutas Kiievi. Kiievist sai uue riigi keskus, suurenes slaavlaste mõjukus, võeti vastu ristiusk. Vene keele mõju pääses esile, varjaagid venestusid ja venestuma hakkasid ka soome-ugrilased.
Kroonikates on päris palju kirjutatud Novgorodi vürstide sõjakäikudest komide ja karjalaste vastu, Vladimiri vürstide sõjakäikudest mordvalaste vastu jne. Ka näitavad arheoloogilised kaevamised, et slaavlased asusid vallutatud kindlustesse, kus enne elasid soome-ugri rahvad. Samuti on selgeid märke slaavlaste kolonisatsioonist, mille tulemusena soomeugrilased suruti metsadesse ja soodesse.
Genoomiteooria võib tekitada küsimusi arheoloogide töös ja kroonikate usaldatavuses. Putinil ilmselt ongi tõesti soome-ugri juured — ilmselt on ta vepsa rahvusest. Sellest aga teab kui suuri järeldusi teha ei saa, ka Leninil ja Molotovil olid mordva juured. Soome-ugri päritolu ei pruugi ka tähendada suuremat hoolt oma rahvuskaaslaste suhtes. Markantse näitena meenutaksin siin Mordva Vabariigi parlamendiliikmetest mordvalasi (ersad ja mokšad), kes ei soovinud, et nende keeled saaks riigikeelteks. Sellekohast eelnõu kaitsesid hoopis venelased.