Mulle sümpatiseerib erakond, kes ainukesena valimiseelsel ajal räägib armastusest. Miks?

Erinevatele parteidele on olulised ka erinevad asjad. Kes räägib rahast, kes majanduskasvust, kes enda isiklikest ambitsioonidest. Vasakpartei otsustas rääkida sellest, millest meil Eestis kõige rohkem napib — armastusest. Armastusest enda ja teiste vastu. Nii riigi, üksikisiku kui kodanikuühiskonna tasandil. Enesearmastus mahub ka siia konteksti, aga pigem eeldusena, et ennast armastav inimene austab teiste inimeste õiguseid elule.

Vasakpoolse sotsiaalpoliitika boonuseks öeldakse tihti see, et saab vähendada ebavõrdsust inimeste seas. Kuidas siin vältida seda, et laisad, kes midagi teha ei viitsi, sirutavad samuti käe ettevõtlike inimeste kukrusse?

Suurenev ebavõrdsus inimeste vahel tingib tavaliselt seda, et aina suuremaks kasvab ka võimalus, kus neid, kes “ettevõtlike” inimeste taskusse ise kätt pistavad, kasvab. Normaalses ühiskonnas peaks siiski nii olema, et tugevamad toetavad nõrgemaid ja selle vahendamiseks ja suunamiseks on olemas hästi toimiv riik. Üldjuhul on “laiskus” tingitud mingist suuremast probleemist ja võtta sotsiaalriigi ehitamisel eelduseks, et “laisad” peavad hakkama virkadeks, või surgu maha, pole just eriti eetiline.

Ma ei ole ikkagi pihta saanud sellele, et milliseid vasakpoolseid jõude Te esindate, millised oleks teie analoogid teistes Euroopa riikides?

Eesti Vasakpartei kuulub Euroopas Euroopa Vasakparteisse. Sinna kuuluvad ka näiteks Saksa Vasakpartei, Hispaania ühinenud vasakpoolsed, Prantsuse Kommunistlik Partei, Itaalia kommunismi Taasasutamise Partei ja palju teisi. Põhjamaadest võiks nimetada erinevaid punarohelisi parteisid nagu Soomest Vasakliit, Rootsist Sotsialistlik Vasakpartei, Norras on valitsuses sotsialistlik partei, kelle esinaine on Norra rahandusminister. Kuid meie ei esinda neid erakondi eestis, Eestis esindame me ikka vasakpoolse mõtlemisega sotsialiste ja ka liberaalseid kommuniste.

Kes Teie tegevust finantseerib?

Nende valimiste jaoks saime kautsjoniks raha Saksa Vasakpartei kahelt liikmelt, kes on sakslased ja kes arvavad, et nõrgemaid tuleb toetada, isegi kui sellest endal mingit kasu ei ole. Eesti riik ei ole vasakparteid rahaliselt toetanud, siin jääb raha isegi Riigikogu parteidele jaotamiseks puudu.

Miks kipub nii olema, et alguses lubavad äärmuslikult vasakpoolsed poliitilised jõud alati armastust, võrdsust, vendlust ja vabadust, kuid võimule saades hakkab mingi parteiklikk koheselt korraldama repressioone?

Nii juhutub ebademokraatlikes riikides suvalise parteiga, mitte ainult vasakpoolsetega. Isegi demokraatlikes riikides võib juhtuda, et kõigepealt lubatakse maad ja ilmad kokku, aga pärast tehakse ikka nii nagu alati.

Kas Teie oletegi kadunud seltsimees Viktor Kingisseppa õigusjärglane?

Ei kadunud see Viktor ise kuskile, ta lasti ilma kohutuotsuseta maha ja laip visati merre, nii räägitakse. Mina küll ei sooviks tema õigusjärglane olla.

Mida võtab ette Vasakpartei, et ületada valimiskünnist. Praeguse seisuga ei luba ükski eelnev küsitlus teie parteile kohta riigikogus. Mida kavatsete tulevikus ette võtta asja parandamiseks?

IRLi poisid arvavad, et interneti edetabelite näopiltide klikkimine võiks aidata. Suured erakonnad arvavad, et valijate ajupesu aitab. Mulle ei meeldi tegelikult kumbki võimalustest. Tunnistan, et valimiskünnise ületamine on raske, kuid loota ikka võib, suurt rohkemat Eesti taolise demokraatiaga riigis teha ju ei ole?

Kas Te olete ikkagi jätkuvalt seisukohal, et seltsimees Olga Lauristin oli igati väärt eeskuju teie parteile ja teie jüngritele, vaatamata sellele, et tal on kaelas väga tugev küüditamise kahtlustus?

Vasakpartei ei ole endale eeskujuks seadnud eraisikuid. Küüditamiste kahtlustustega oleksite võinud pöörduda kohtu poole, siis kui Olga veel elas. Surnute vastu võiks inimestel siiski mingi pieteeditunne olla.

Milline on Teie seisukoht Eesti Vabariigi okupeerimise ja õigusliku järjepidevuse suhtes?

Kurb-naljakas selle loo juures on see, et Eesti Vabariik alates 1934. aastast ei meenutanud eriti palju vaba riiki. Siin oli keelatud erakondade tegutsemine ja ajakirjandus pidi valitsuse pilli järgi tantsima või vastasel juhul pandi leht kinni. Ühe autokraatse korra asendumine oli suhteliselt lihtne protsess. Õigusliku järjepidevuse vastu pole mul midagi. Loodetavasti suudame me seekord demokraatlikuma riigi ülesse ehitada.

Kes oleks teie ministrid, milline koalitsioon tekiks riigikogus koos teiega?

Meil ei ole Vasakparteis olnud arutelu konkreetsete ministrikandidaatide osas, kuna ilmselt ei saavuta need poliitilised jõud, kes sooviksid meid valitsusse kutsuda, sellist enamust Riigikogus. Seekord veel mitte. Samas vajaks Riigikogu ka korralikku opositsiooni, mitte naljanurka meedia tarbeks, mida siiani on näha saanud, kus sisuliselt sarnaste platvormidega erakonnad otsivad erinevusi, et siis nendega välja tulla, ilma et see nende maailmavaatest lähtuks.

Mida teeksite põhimõtteliselt kogu Eesti arengusuundades, et inimesed võiksid paremini elada?

Eesti suurim probleem on aina suurenev kihistumine ja vahe mõnede rikaste ja tavaliste inimeste vahel kasvab pidevalt, milles on süüdi ka meie liberaalne majandus, mis soosib vaid valitsevate erakondade tuttavaid ja väga rikkaid inimesi. Seetõttu ei tunne valitsejad ka erilist huvi, mida mõtlevad inimesed sellest poliitikast, mida valitsus teeb. Meile oleks vaja kindlasti seda, et ametiühingud tugevneksid ja töötav inimene saaks loota nende kaitsele. Mis kasu on sellisest elust, mis möödub vaid vahetpidamata firmaomaniku heaks rabelemisest ja enda jõuvarude taastamiseks enam üldse aega ei anta? Eestlane peaks õppima pühitsema pühapäeva.

Samuti peaks riik kindlustama seda, et iga inimene, kes soovib, võiks saada tasuta hariduse ja võimaluse ümberõppele. Eesti saab edasi minna vaid siis, kui meil on hästi haritud inimesed, sest eriti palju muid eelduseid Eestil arenguks pole — meie geograafiline asukoht pole kiita ja maavarasid meil ka pole, jääb loota vaid tarkadele inimestele.

See, et inimene peaks saama haiguste ja õnnetuste puhul riigilt abi, on elementaarne, aga meil siiski veel väga puudulik.

Milline on teie arvamus rahvuslikest jõududest Eestis?

Nii palju kui mina olen vastavaid internetiportaale lugenud, kus rahvuslased arvamust avaldavad, on nad omavahel pidevas riius ja ei suuda kokku leppida, kes neist siis ikka on õige rahvuslane. Ma arvan, et on killustunud ja individualistlikud, nagu Eesti rahvas tervikuna.

Kuidas tuleks lahendada Tõnismäel pronkssõduri ümber tekkinud probleem?

Valimised on sel pühapäeval. Eeldatavasti peale seda kaob vajadus mõnedel endale pronkssõduriga tähelepanu tõmmata. Loodan, et probleem laheneb ilma, et keegi väga haiget peaks saama. Võib-olla peaks mingi uue skulptuuri leidma, mille kallal hambaid teritada, Russalka näiteks.

Tahan, et mu hääl, mille ma annan mingile parteile, oleks nimeline nagu väärtpaber ja et mul oleks õigus seda igal hetkel tagasi küsida ja teise partei kätte viia või enda käes hoida kui pole sellist parteid kelle vaated mulle meeldivad. Mida teie sellisest asjast arvate?

Väärtpaberitega kipub mõnikord nii olema, et ühel hetkel on nad tavalised paberid ja ei mingit väärtust. Suurem osa Eesti inimestest hääletab ilmselt kord ühe kord teise partei poolt, mis on ka arusaadav, kuna Riigikogus esindatud erakondadel enamasti puudub kindel ideoloogia ja kui nad ise ei tea, kuidas siis valija peaks teadma.

Teie hääl aga sisuliselt ongi ju kui väärtpaber, millega Te käitute oma äranägemise järgi, annate ära või hoiate endale. Eks ta sahtlipõhjas ju pisut kolletama läheb, aga selle vastu võiks aidata aktiivne osalemine ühiskondlikes organisatsioonides, demonstratsioonidel, pikettidel, streikidel. Kui viie minuti demokraatia ei toimi, peab ka valimiste vahelisel ajal aktiivne riigikodanik olema.

Kuidas talitate: arendaksite koostööd venelastega, hoiaksid rohkem ühte isamaa vaimuga või üritaksid hoida head sidet läänemaailmaga?

Siiani on Vasakpartei olnud aktiivne põhiliselt Euroopa Vasakpartei liinis ja meie arvates on väga oluline, et Eesti räägiks rohkem kaasa nendes debattides, mis Euroopa Liidus toimuvad, kuna see mõjutab meid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Tihtipeale võtame me mehhaaniliselt üle Brüsselist tulevaid seaduseid, ilma et me üldse neil teemadel arutlenud oleksime. Praegu on nii, et ega Lääne-Euroopa ei mõista eriti hästi, mis meil siin toimub ja meie ei saa aru, mida seal tehakse. Eesti-sisesed võimuvõitlused kipuvad kogu selle taustal aeg-ajalt nii lapsikud olema ja see poolte valimine toimub ka kuidagi isiklikel alustel või hirmust millegi irratsionaalse ees.

Missuguse pensionireformi teete? Kas Reformierakonna ja Keskerakonna järsk pensioni tõstmine on võimalik või ajavad nad udu ja annavad katteta lubadusi?

Eesti pensionisüsteemil on sama viga, mis suuremal osal meie poliitikatel — ta suurendab ebavõrdsust erinevate inimeste vahel. Kui praegu maksab riik teise sambasse juurde raha nii, et rikastele palju ja tavalistele inimestele natuke, siis see praegu rikaste inimeste sambasse makstud raha tuleb praeguste pensionäride arvelt. Siin peaks olema kehtestatud siiski miinimum- ja maksimumpiirid, et riik ei rikastaks ühtesid teiste arvelt. Vabandan, kui liiga keeruline jutt tuli.

Kuidas lahendada õiglaselt sundüürnike probleemi?

Eestis sisuliselt puudub sotsiaalmajade ehitamise praktika. Sundüürnikel peaks kõigil olema õigus riiklikule (või munistipaal) elamispinnale. Üle peaks vaatama ka need tehingud, mis alates omandireformist on korterite ja majadega tehtud. Eriti huvitavad on tehingud, mis on toimunud Tallinna vanalinnas, aga eks seda teavad ju kõik.

Ebaõiglased ja kahtlased korteritehingud peaksid avalikuks tulema ja süüdlaseid peaks õiglaselt karistama. Kuid praegu pole ilmselt sellist poliitilist jõudu, kes seda teha tahaks ja neid, kes tahaks, hoitakse võimust võimalikult kaugel.

Milline on Teie ja partei seisukoht Eesti liikluses toimuva suhtes (suur hukkunute arv võrreldes teiste riikidega, vähene kontrollisüsteem, vähemotiveeritud politseitöötajad, karistamatuse tunne, joobes autojuhid)? Milline on tegevusplaan parendada olukorda Eesti liikluses?

Liikluses toimuv peegeldab tegelikult seda, mis toimub terves meie riigis — üksteisest mitte hoolimine, küünarnukkidega edasi trügimine, edu üle laipade. Mingil määral leevendaks olukorda, kui riik ja kohalikud omavalitsused teeksid toimiva ühistranspordisüsteemi, siis oleks autosid tänavatel pisut vähem ja sellest oleks ka abi. Samuti tuleks motiveerida inimesi liikluspolitseis töötama ja taastada need töökohad, mis statistikas paremaks kajastamiseks, ära kaotati.

Millised on teie ettepanekud iibe tõstmiseks Eestis?

Kui Eesti oleks riik, kus inimene on muretu oma homse päeva pärast ja ta teab, et lapse saamine on rohkem rõõm kui mure oma töökoha ja lasteiakohtade pärast, siis poleks vaja ka muretseda, miks meie iive nii halvas olukorras on. Meil on on aga riik, kus uppuja pääsemine on uppuja enda asi. Aitähh, Reformierakonna valijad :)

Kas eestlastel on rohkem materiaalsed või sotsiaalsed probleemid?

Neid kahte ei saa eraldi vaadata, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks riiklikul tasandil, on vaja lahendada inimeste materiaalseid probleeme. Eestis on piisavalt peresid, kus ei jätku raha söögi ostmiseks — ühelt poolt on see sotsiaalne, teiselt poolt materiaalne probleem. Eesti riigil pole tahtmist panna raha rohkem kõrgharidusse, kuigi materiaalset probleemi ei tohiks olla, aga tegevusetuse tulemusel tekivad meil riigis aina uued sotsiaalsed probleemid.

Kas teie, erinevalt keskerakondlikust Evelyn Sepast, oskate muna praadida?

Oskan.

Rääkige, palun, mõnda oma isiklikust elust, perekonnast, teleka ja raamatu vahekorrast Teie elus jms.

See osa minu elust, millest ma tahan kirjutada, on kirjas minu blogis: vasak.blogspot.com Praegu on seal küll tuntav poliitiliste kirjutiste osakaal, aga see on ka väga suur osa minu elust. Oma perekonnaga olen rahul. Telekas on mul liiga hea sõber ja raamatute jaoks võiks internetisõltuvuse kõrvalt rohkem aega leida.