Iisraeli peaministri büroo, välisministeerium, kaitseministeerium ja kõrged sõjaväelased kõik kinnitasid, et mingit taolist plaani pole olemas, teatab The Telegraph.

Samas ei tähenda see, et Iisrael üldse Iraani ennetavalt rünnata ei pruugi. Kuigi juudiriigi strateegia välistab tuumarelva kasutamise muuks, kui kaitseks, Iisraeli sõjavägi on tegelenud võimaliku õhulöögiga Iraani tuumaobjektide vastu juba mõnda aega.

Kuigi Iisraeli valitsus kinnitab alati, et soovib Iraani tuumarelva küsimuses diplomaatilist lahendust, on riik selgelt välja öelnud, et ei kavatse taluda tuumarelvaga Iraani. Riigi sõjavägi on aastaid planeerinud võimalikuks tegevuseks juhul, kui diplomaatia tulemusi ei anna.

Iisrael ründas 1981. aastal Iraagi Osiraki tuumareaktorit oma lennuväega, jäädes ägeda rahvusvahelise kriitika alla. Samas takistas see rünnak Iraagil tuumarelva saamise. Iisraeli sõjaväelased möönavad, et Iraani ründamine oleks tunduvalt keerulisem, kuna sihtmärgid on üle maa laiali. Iraani umbes tosin kõige olulisemat tuumaobjekti on kas maa all peidus, mägedes või rahvarohketes keskustes.

Ometi usuvad Iisraeli sõjalised eksperdid, et hästi planeeritud ning läbi viidud õhurünnakutes on võimalik tekitada Iraani tuumaprogrammile korvamatut kahju, mis lükkab Teherani tuumapommi saamise kaugesse tulevikku.

Iisraeli seisukoha Iraani suhtes võttis eelmisel aastal kokku riigi asekaitseminister Ephraim Sneh. „Ma ei poolda sõjalist, Iisraeli poolset ennetavat lööki Iraanile. Ma mõistan selle kõiki võimalikke tagajärgi. Ma pean seda kõige viimaseks võimaluseks, aga vahel on viimased võimalused ainsad võimalused,” ütles Sneh.

Iisraeli luure hinnangul saab Iraan toimiva tuumapommi aastaks 2010.