Kadriorgia algataja valetas ja pettis
Pravda kajastuse kohaselt läksid joomingud Eesti presidendi residentsis üle “tõeliseks orgiaks” ja riigipea töökabinet meenutas ööklubi, kus joodi armeenia konjakit ja suitsetati kanepit ning soriti konfidentsiaalsetes dokumentides. Kõige räigem episood toimus BBC, Pravda, Rossiskaja Gazeta jt andmetel aga presidendilossi katusel, kus külalised urineerisid riigilipu kõrval.
Kadrioru skandaali võtmetegelane on kõhetu kahvatu 22-aastane IT Kolledži tudeng Marek Paulson, kes elab Kadrioru lossi lähedal tillukeses puumajas. Hetkel on Lasnamäe ühisgümnaasiumi lõpetanud noormees õpingud katkestanud ja töötab ühes reklaamifirmas. Ilma Paulsoni intervjuuta ja seda ilmestavate fotodeta poleks Eesti viimase aja kuulsaimast skandaalist elulooma saanud.
ETV saates “Pealtnägija” teatas varjatud näo, moonutatud hääle ja Robertina esinenud Paulson, kuidas presidendilossis joodi ja sigatseti, seejuures veel riiginõukogu laua peal ja ümber; et valvest polnud haisugi; et paljudel oli kaasas kanepit; välisukse kood oli linna peal laialt teada ning “ametiruumides loeti kindlasti mingeid dokumente”. Kõige krooniks aga: “Keegi hooples, et käisid katusel, olid ümber lipu, jõid lipu taustal, kusesid katuse peale ja loopisid konidega.”
Kadrioru skandaali kontekstis on tähelepanuväärsed hoopis märksõnad “pissimine” ja “narkootikumid”. Mäletatavasti rääkis Paulson oma intervjuus ETV-le nii lipu ääres kusemisest kui ka kanepist. Just need andsid jaanuarikuisele skandaalile tõelise jõu.
Paar päeva tagasi tunnistas Paulson Maalehele, et on ka ise kanepit jt meelemürke pruukinud. Paulsoni sõnul on ta ses vallas asjatundja ja tunneb kanepisõltlase juba pilgu järgi ära. Kummaline viide leidus aga “Pealtnägija”-järgsel hommikul portaalis Rada7. Keegi “fumie” on pannud kirja järgmised read: “A enne jõule t-s käies (M. P. elab t tänavas — toim) olin ühes korteris kus ka viina ja suitsu ja need asjad (mis asjad, kas mõnuained?) ja räägiti poliitikast, et rüütel pask on jne siis mingi teadjam tüüp ütles, et õu teises toas on mingi tsikk kes on rüütli lapselaps, pole see rüütel pask midagi olge vait.” Paulsoni sõnul on üks lossi väikestest perenaistest, Helena, koos tema klassivenna Kauriga korra neil tõesti käinud.
Läinud aasta 29. oktoobri hommikul kirjutas Paulson oma saidil järgmised read: “Ma olen ühiskonna poolt väljaheidetud, mitte et oleks mingi väljaheide.” Samal õhtupoolikul toimus Kadrioru lossis viimane pidu.
Kui esimesel kolmel peol käis lossist õhtu jooksul läbi paarkümmend külalist, siis sel õhtul oli pidulisi vaid üheksa. Ometi kinnitas Paulson paari päeva eest Maalehele, et just siis läks asi kõige rajumaks. Tõsi, pärast seda, kui tema oli lahkunud.
On tähelepanuväärne, et lossipidude pöörasusest räägib vaid Paulson, teised ei näe seal midagi erilist. Nagu noortepeod ikka. “Nii palju, kui piltidel näha, nii palju on sellest tõsi,” tõdeb bassimees Sivo, rahvakunstniku poeg.
“Seda tuleb võtta asja loomuliku osana,” püüab väita kolmel peol viibinud Tallinna Ülikooli tantsutudeng Vardo. “Meil oli Vene aeg, kui mujal hipiajastu, meil on see ära jäänud ja tuleb nüüd lainena järgi. Igal rahvusel tuleb sellised asjad läbi elada, et kuhugi jõuda. Ma olen selles keskkonnas üles kasvanud ja panen ise ka väga palju alkoholi.”
Kõikidel lossipidudel osalenud trummimees Kuno naerab orgiajutu peale samamoodi nagu pidude uurimist juhtinud ülemkomissar Margus Kotter. Ka väide kanepi suitsetamisest paneb trummimehe muigama: “Ma tunnen selle lõhna juba kaugelt ära.” Kuno teab, mida räägib, kanep on tema jaoks läbitud etapp. Tallinnas kasvava trompetipuu õite ülemäärase pruukimise pärast viibis noormees mõne aasta eest kaks päeva koomas. “Seitse õit tähendab surma, mina võtsin kuus…”
Kuigi meedia on väitnud, et ühel õhtul osales lossipeol oma poolsada inimest, on tõde siingi poole lahjem. Nii palju inimesi käis kõikidel pidudel kokku. Enamik neist olid vaid korraks sinna sattunud juhukülalised. Säherdusel taustal äratab tähelepanu käputäis tegelasi, kes alati platsis olid, enamikus täiskasvanud mehed. Lossipidude vanemaid külalisi Marek Paulson osales kõigil neljal, samamoodi trummimees Kuno. Ka viiest pidulisest, kes kolmel peol osalesid, olid neli täiskasvanud meest. Seega nn lastepidude üheksast kesksest külalisest tervelt kuus täiskasvanud mehed!
Kuno tunnistab, et ei tundnud lossi tillukesi perenaisi Mariat ja Helenat ega Marekit, kellega ta peagi sõbrunes. Kuno sõnul sattus ta 1. oktoobril Kadriorgu täiesti juhuslikult, oma tollase tüdruku kaudu, kes õpib Vanalinna Hariduskolleegiumis — samas koolis, kus Maria ja Helena ja mitmed teised külalised. Kuno sõnul oli algus banaalselt lihtne — lossi tilluke perenaine tahtis peol lahedaid tüüpe näha. Kuno oli nende leidmiseks parimaid variante, ta helistas oma bändi- ja muidu möllumeestest sõpradele.
Paulson oli aga lossis varemgi viibinud, paari aasta eest oli klassivend Kaur korraldanud ekskursiooni presidendist vanaisa residentsi. Päev enne esimest pidu, 30. septembril, sattus ta sinna taas. Just siis arutas väike seltskond tulevase peo korraldamise asju.
Lossiskandaali peategelast Marek Paulsonit on raske mõista. 18. jaanuari “Pealtnägijas” esinedes šokeeris ta sadu tuhandeid kaasmaalasi väitega lipu rüvetamisest presidendilossi katusel, seejärel avaldas pateetilise kirjutise, kus muretses Eesti riigi maine pärast
Asja lähemal uurimisel tuleb aga välja, et presidendilossi katusel lipu all jõi ja suitsetas… ta ise ühes sõber Kuno ja kahe alaealise neiuga. Paulson on üks kolmest täiskasvanust, keda politsei alaealistele alkoholi pakkumise eest hiljem karistas. Vähe sellest, Maalehele on kinnitatud, et kui keegi lipu juures üldse kuses, oli see Paulson ise.
“Tal oli jah kange häda,” kinnitab kolmel korral Kadrioru lossis pidutsenud Tallinna Ülikooli 20aastane tantsutudeng Vardo. “Aga ta ei suutnud kusta. Teatud aukartus tuleb niisuguses kohas välja, et ei hakka mingeid rahvuslikke sümboleid ikka mõnitama.”
20aastane Kuno, kes koos Paulsoniga lossi katusel jõi ja suitsetas, väidab, et tegemist on siiski legendiga. Kuno sõnul tekkis tal lipu juures tõepoolest häda ja ta tormas läbi pööningu tualetti otsima. “Sellest võis legend katusel kusemisest tulla,” oletab ta ja lisab, et pealegi olid tüdrukud nende kõrval. “Konid panime muuseas tühja klaasi, mitte ei visanud alla.” Asjale lisab värvi see, et Kuno, lossipidude keskne kuju, aitas enda sõnul pidude lõpul presidendi korterit koristada.
Paulsoni motiive skandaali avalikustamisel aitab avada sõber Vardo: “Meie mõlema jaoks oli absurdne, et presidendilossis paned pidu,” tunnistab rajumaid peoloomi Maalehele. Ning lisab, et tahtsid Marekiga asja juba oktoobris avalikustada. Paraku läksid nad Marekiga ETV-le peopilte näitama alles kolm kuud hiljem.
Kaamera ette ei soostunud Vardo astuma. Kui Vardo kuulis, et Marek on kaamera ees rääkinud, tahtis ta talle peksa anda. “Minu jaoks on Marek antikangelane. Järgmine hetk tundsin räiget heldimust, et ta on teinud midagi niisugust, mis on terve riigi pöördesse ajanud. Siis tahtsin talle jälle peksa anda.”
Tagantjärele on Vardo siiski vaimustuses. “Rahvas nõuab šokikunsti, inimesi lihtsalt tuleb vahel šokeerida,” avameelitseb tudeng. “Ta on reetur,” tõdeb Paulsoni kunagine sõber ja Kadrioru pidude põhitegijaid trummimees Kuno. Ta kahetseb, et ei suutnud varem sellest aru saada: “Temasugusega ei julge haljasalal enam õlut ka juua, kutsub äkki politsei välja.” Nii arvavad Paulsonist ka paljud teised kunagised pidulised.
Lossiskandaali kajastamise muudab pikantseks tõsiasi, et kummagi tüdruku vanemad, kelle aparaatidega seda väidetavalt tõestavad pildid tehti, pole lubanud neid kusagil kasutada ja ütlevad, et need on neilt välja petetud. Mõlemad on lugupeetud inimesed — üks ETV kauaaegne juhtfiguur, teine vaimulik.
Paulson võtab Maalehega vesteldes omaks, et tema teenis ajakirjandusse lekitatud piltide eest. Küsimusele, kuidas ta sai müüa asju, mis talle ei kuulu, vastas Paulson, et äri käis vahendaja kaudu. Vahendaja nime jätab mees enda teada.
“Meie eesmärk oli jõuda tõele võimalikult lähedale,” tunnistab lossipidude uurimist juhtinud Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakonna ülemkomissar Margus Kotter. “Oli vaid suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Iga päev toimuvad igas Eestimaa osas sellised peod. Tegelikult oli vaid koht vale, kus seda tehti.” Politseijuhi sõnul pani Paulson loole kõvasti värvi juurde: “Noormees, kes müüs selle ajakirjandusele maha, tahtis teha ennast huvitavamaks.”
Ülemkomissar Kotter jutustab, kuidas ta soovitas Paulsonil lugeda Balzaci kuulsat romaani “Isa Goriot”. Koolipõlves pidi ülemkomissar kirjutama kirjandi teemal “Raha vastu vahetatud inimtunded”. “Ta (Paulson — toim) võib-olla mõtles, et teenib hirmsasti selle pealt,” avameelitseb ülemkomissar ning jätkab: “Võib-olla see kõik pöörab kunagi hoopis tema vastu,” viidates Balzaci romaani nimikangelasele, kes tütardega suhtlemise raha vastu vahetas. “Ma küsisin temalt, kas raha otsustab kõik. Sest ta tegelikult valetas oma sõprade peale. Ta valetas Eesti avalikkusele. Need olid väga räiged asjad, millega ta välja tuli. Kuna need ei ole kinnitust leidnud, peab ta nüüd selle tundega edasi elama ja hakkama saama.”
Vahetult pärast skandaali puhkemist viitasid mitmed allikad, et asja taga on “mõned Rüütlit patoloogiliselt vihkavad politoloogiatudengid”. Hiljem on mitu noorukit Maalehele väitnud, kuidas Paulson on inimestele öelnud, et loo avalikustamisel seisis tema selja taga “keegi Tartu politoloogiatudeng”. Väidetavalt on Paulson seda ka politseis rääkinud.
Tõenäoliselt just tema soovitas Paulsonil skandaaliga õigel ajal (kolm kuud pärast pidusid, kuid vabariigi aastapäeva eel) ja kujul välja tulla. Selline pomm oleks destabiliseerinud olukorra riigis, matnud enda alla aastapäeva pidustused ja diskrediteerinud presidenti nii kodu- kui ka välismaa avalikkuse silmis.
Sellise löögi all oleks ülimalt tõenäoline, et president loobub uueks ametiaajaks kandideerimast. Oli see tõesti pime juhus, et juba järgmisel päeval pärast “Pealtnägijat” tulid 13 ajalehe peatoimetajad välja avaliku kirjaga, kus nõuti president Rüütlilt selget vastust, kas ta kavatseb taas riigipeaks kandideerida või loobub.
Kõigil perekonnanimeta tegelastel, v.a Helena, Maria ja Kaur, on nimi muudetud.
