Naftareostus ohustab kõiki metsaelanikke
Hukkunud või siis surevad linnud muutuvad toiduahvatluseks nii kiskjatele kui ka röövlindudele, nendib Stranberg. Tegemist on talvise ja toiduvaese ajaga, kus röövloomade ja lindude tähelepanu on toidu suhtes kõrgendatud. Naftareostus on kiskjaile tundmatu ning igal juhul nad kasutavad iga võimalust sellise toidu söömiseks.
Tulemusena aga kahjustuvad nende organismid ning sedalaadi reostus võib avaldada pöördumatut ka nende järglastele, hoiatab Stranberg. “Läänerannikul on ka märkimisväärne kotkaste populatsioon, mis o viimase kümnekonna aastaga jõudsalt taastunud.”
Möödunud päevade jooksul on päästjad korduvalt märganud kiskjate söödud saastunud lindude korjuseid, mistõttu on oht saastuse leviks toiduahelat pidi ülimalt reaalne
Antud juhul on tegemist tõsise keskkonnakatastroofiga, mille tagajärjed võivad ulatuda ka liigirikkuse kadumise näol kaugele Eesti sisemaale.
Eestimaa Looduse Fond alustas lindude kokkukorjamise ja päästeoperatsiooni. Kokku üritatakse koguda ka naftajääke, et vältida edasist lindude hukku.
“Meid aitavad selles vabatahtlikud, kuid kindlasti ei piisa meil vahendeid, et varustada neid kaitseülikondade, toidu ja muude abivahendite ning transpordiga,” lausus Strandberg. ” Enamgi veel…me pole kindlasti kaitstud ka tulevikus samalaadsete õnnetuste eest kuna riiklikel päästeteenistustel puuduvad asjakohased vahendid ja koolituski nagu ka inimesed selliste õnnetustega toimetulekuks.”
“Olekime tänulikud kui saate teha endile jõukohaseid annetusi Eestimaa Looduse Fondi arvele: 22 1005 100 292, märkides sinna juurde „MEREREOSTUS“,” kirjutab Strandberg.
Selliselt kogutud raha kasutatakse praeguse merereostuse tagajärgede leevendamiseks ja lidude päästmiseks ning kokku kogumiseks ning tulevikus plaanib ELF selle arvelt suurendada valmidust sedalaadi päästeoperatsioonides osalemiseks.
Siseminister Kalle Laaneti sõnul on reostuse likvideerimisele suunatud ressursid ning kaitse- ja töövahendid hetkel piisavad. “Samas oleme teinud ettevalmistusi vajadusel lisajõudude kaasamiseks,” lisas ta.
Sisekaitseakadeemia 50 pääste-, piirivalve- ja politseikadetti on siseministri korraldusel viidud valmisolekusse suunduda vajadusel reostuse piirkonda, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.
Siseminister andis piirivalveameti peadirektor Roland Peetsile ülesande osutada igakülgset abi reostuse ulatuse kindlakstegemisel. Päästeameti peadirektor Mati Raidma hindab olukorda reostuskohtadel ressursside otstarbekaks kasutamiseks.
Siseministeerium pöördus keskkonnaministeeriumi poole palvega tagada võimalusel vajalike keskkonnaspetsialistide osalemine maakondlikes kriisireguleerimisüksustes ja reostuse likvideerijate abistamine.
Siseministri korraldusel jätkavad siseministeeriumi valitsemisala kriisireguleerimisstruktuurid olukorra kaardistamist ning reostustõrje töödesse kaasatud ressursi analüüsimist ja suunamist.
