Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu rääkis: „Õpetajate ühenduste esimene palve on, et loodav koalitsioon arvestaks Riigikogu kultuurikomisjoni poolt 12. märtsil 2021 Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekuid, mille eesmärk on tagada õpetajakutse väärtustamine ja õpetajate järelkasv. Lisaks paluvad õpetajad välja töötada õpetajate karjäärimudel, mis oleks analoogne 2013. aasta kaotatud süsteemiga, kuid oleks tingimuste puhul nüüdisaegne ning et riik toetaks eestikeelsele õppele üleminekut adekvaatsete ressurssidega. Samuti korrati palvet, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud Eesti Matemaatika Selts – Eesti haridussüsteem vajab järelkasvu.“

Suur põud valitseb just III kooliastme ning gümnaasiumiastme aineõpetajate osas. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul Tartu ja Tallinna ülikoolis füüsikaõpetaja ettevalmistuse saanud 13 inimest. Olukorda üritatakse lahendada, pannes alushariduse (lasteaia) pedagooge algklassidele ning klassiõpetajaid II ja III kooliastmesse ainetunde andma. Perioodil 2013–2018 lõpetas Tallinna Ülikooli 17 saksa keele ja 10 prantsuse keele õpetajat. Samas on Haridus- ja Teadusministeerium esitanud ootuse, et alates 2023. aasta septembrist tuleb koolides pakkuda õppijale võimalust valida erinevate võõrkeelte vahel (vene, saksa, prantsuse jne).

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar sõnas: „11. novembril 2020 pidas Riigikogu ees kõne riigikontrolör, kes tõdes, et Eestil hakkab kvaliteetse hariduse võimaldamise jõud raugema. Samuti tõdes riigikontrolör, et inimesi napib ning eri sektorid konkureerivad samadele inimestele. Olemasoleva inimvara väärindamine on seega nii poliitiline kui ka majandusküsimus, rääkimata kultuuri-, tervishoiu-, kaitse- ja kõigi teiste valdkondade jätkusuutlikkusest – haritud ja terved inimesed loovad väärtusi ning tagavad ühiskonnas kvaliteetse jätkusuutliku arengu.“

Kõneisikud

Kaja Sarapuu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees

Hele Kiisel, Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse liige

Külli Arand, Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatuse liige

Meri Heinsalu, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liige

Madis Somelar, õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator

ÕPETAJATE ÜHENDUSTE PÖÖRDUMINE

16. märtsil 2023. aastal arutate haridusvaldkonna sõlmküsimusi. Pöördume kõnelusi pidavate erakondade poole palvega arvestada arutelus aspekte, millele õpetajate ühendused on aktiivselt tähelepanu juhtinud perioodil 2019–2023.

Hea valitsemine peab olema läbipaistev, ühiskonna liikmeid kaasav ja tulemuslik. Et lahendada kriisi haridusvaldkonnas, palume erakondadelt järgnevat.

1. Palume, et loodav koalitsioon arvestaks Riigikogu kultuurikomisjoni poolt 12. märtsil 2021 Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekuid, mille eesmärk on tagada õpetajakutse väärtustamine ja õpetajate järelkasv.

12. märtsil 2021 (nr 2-7/21-62/1) pöördus Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi Valitsuse poole omapoolsete ettepanekutega, et tagada õpetajakutse väärtustamist ja õpetajate järelkasvu.

Selles pöördumises palus Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi Valitsuselt järgnevat:

a) koostada süsteemne tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpetajakutse populariseerimiseks;

b) töötada välja õpetajate ja tugispetsialistide karjäärirada, et tagada neile (sh alushariduses) motiveeriv töökeskkond ja konkurentsivõimeline töötasu;

c) luua täiendavad meetmed alustava õpetaja toetamiseks;

d) suurendada praktika ja pedagoogikaalaste ainete rolli õpetajakoolituses.

2. Palume, et õpetajakoolituse lõpetanute tegeliku arvu osas oleks läbipaistvus, et Vabariigi Valitsuse liikmed näeksid, et nii jätkates haridusvaldkonna jätkusuutlikkus puudub.

Õpetajate professionaalse tasemekoolitusega tegelevad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Kui varem kõneldi reaal- ja loodushariduse valdkonna õpetajate põuast, siis nüüd on nappus kõikjal. Suur põud valitseb just III kooliastme ning gümnaasiumiastme aineõpetaja osas. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul kahe ülikooli peale füüsikaõpetaja ettevalmistuse saanud 13 inimest. Olukorda üritatakse lahendada, pannes alushariduse (lasteaia) pedagooge algklassidele ning klassiõpetajaid II ja III kooliastmesse ainetunde andma. Perioodil 2013–2018 lõpetas Tallinna Ülikooli 17 saksa keele ja 10 prantsuse keele õpetajat. Samas on ministeerium esitanud ootuse, et alates 2023. aasta septembrist tuleb koolides pakkuda õppijale võimalust valida erinevate võõrkeelte vahel (vene, saksa, prantsuse jne).

3. Palume, et viidaks läbi kaasava hariduse reformi mõju analüüs ning langetataks otsus, kas ja kuidas selle jõustamisega haridussüsteemis jätkame.

2013. aastal langetati Haridus- ja Teadusministeeriumis otsus alustada Eestis kaasava hariduse rakendamist. Ideaalis tähendab kaasamine hariduses seda, et igale lapsele pakutakse tema võimetele ja vajadustele vastavat hariduskorraldust. Praegu oleme olukorras, kus tuge vajavad õppijad on jäetud paljuski üksi, sest Eesti haridussüsteemis on olulisel määral puudu väljaõppega õpetajatest ja tugispetsialistidest. Ideeliselt üllas ja empaatiline reform on kujundanud õpiruumi selliseks, kus mitmed õpetajad põlevad läbi või loobuvad erialasest tööst. Ressursside nappus on jätkanud olukorda, kus väga andekate õppijate annete arendamiseks vajalike tingimuste loomine on jäetud tagaplaanile. Riigikogu kultuurikomisjon palus Vabariigi Valitsusel läbi viia kaasava hariduskorralduse põhjalik kriitiline analüüs juba oma 12. märtsi 2021. aasta pöördumises.

4. Palume, et õpetajate töötasudest kõnelemisel tuleks rääkida töötasudest, mida reaalselt makstakse täistööaja eest, mitte keskmisest palgast, mis on saadud alalise ületöötamise ja läbipõlemise äärel olles.

Arvestuslikest keskmistest ja absoluutarvudest kõnelemine on avalikkust eksitav ning ei toeta hariduskriisi lahendamist.

5. Palume, et riik toetaks eestikeelsele õppele üleminekut adekvaatsete ressurssidega.

Õpetajate ühendused toetavad eestikeelsele õppele üleminekut. See otsus viibis liialt kaua poliitilise tahte puudumise tõttu. Otsuse realiseerimiseks on vaja tagada vajalike ressursside olemasolu. Pea 10 aastat kestnud väheste ressurssidega kaasava hariduse juurutamise katsed ei ole seatud eesmärgini viinud. Palume vältida sama olukorra kujunemist eestikeelsele õppele üle minnes.

6. Palume, et õpetajatele, õppejõududele (õpetajate õpetajatele) ja tugispetsialistidele makstav töötasu oleks sedavõrd konkurentsivõimeline, et tagatud oleks nende jätkusuutlik järelkasv.

Riigikogu kultuurikomisjon tegi Vabariigi Valitsusele 12. märtsil 2021 järgnevad ettepanekud. Õpetaja töökoormuse (35 tundi nädalas) sisse peavad mahtuma kõik õpetaja korralised tööülesanded (sh tundide ettevalmistamine ja läbiviimine, tagasisidestamine). Täiendavate tööülesannete eest (sh olümpiaadideks ettevalmistamine, uuele töötajale mentoriks olemine, teise õpetaja asendamine jms) tuleb maksta lisatasu. Klassijuhataja tasu tuleb oluliselt suurendada. Töökoormust aitaks leevendada kontakttundide arvu vähendamine (15–16 tunnile), tööülesannete jaotus, tehniliste ning õppetööga mitteseotud ülesannete vähendamine, digilahenduste arendamine. Kaasava hariduse nõuetega toimetulemiseks tuleb õpetajale tagada tugispetsialisti või abiõpetaja tugi. /…/ Õpetaja ja tugispetsialistide töötasu peab olema konkurentsivõimeline teiste kõrgharidusega spetsialistidega. Õpetajate töötasu tuleb siduda Eesti keskmise palgaga ja tõsta keskmisena kuni 1,4-kordseks.

7. Palume välja töötada õpetajate karjäärimudel, mis oleks analoogne 2013. aasta kaotatud süsteemiga, kuid oleks tingimuste puhul nüüdisaegne.

Karjäärimudel tuleks välja töötada juba 2023. aasta lõpuks (uueks majandusaastaks), ideaalis uue õppeaasta alguseks. Suurema pädevusega õpetaja peaks teenima oluliselt kõrgemat töötasu. Kõrgeima järguga õpetaja peaks saama palgalisa otse keskvõimult. Õpetajad näevad selles riigipoolset tunnustust oma tööle, mis on tehtud riigi kui terviku arengusse panustamisel. Kutsesüsteem peaks olema võimalus pädevust tõestada karjääripöörajatele ning neile, kes soovivad õpetajana leiba teenida mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ühiskond vajab, et praegused suurepärased õpetajad panustaks oma aega praegustesse noortesse ja tulevaste õpetajate väljakoolitamisele, mitte ei tõestaks oma pädevust nädalate kaupa e-portfoolioid täites. Õpetajate karjäärimudel peab sisaldama vähe bürokraatiat, olema läbipaistev, lugupidav ja objektiivne.

8. Palume, et klassijuhataja töötasu oleks vähemalt 300 eurot kuus ning kasvama koos õpilaste arvuga klassis.

Klassijuhataja tööülesannete rohkus ning vastutus on viimastel kümnenditel oluliselt suurenenud. Ta jõustab õppijat leidma vaimset tasakaalu, toetab õppija mitmekülgset arengut (sh karjäärivalikut, ande avaldumist, kultuuritarbimist), aitab kaasa adekvaatsele infovahetusele. Klassijuhataja tasu alammäär peaks olema tsentraalselt kehtestatud ning miinimumtasu oleks vähemalt 300 eurot. Töötasu peaks suurenema, lähtudes õpilaste arvust klassis, sest juba ainuüksi arenguvestluste tegemisele kuluv aeg sõltub paljuski klassi suurusest. Väga töömahukate klasside puhul peaks klassijuhataja töötasu moodustama 1/3 õpetaja brutotöötasust ehk 550–600 eurot. Palume, et lisaks klassijuhatajatele töö eest tasumisele oleks koolijuhil palgafondis 25 protsenti lisaraha, mis võimaldaks tasuda erinevate täiendavate tööülesannete eest: kooli õppekava arendustegevus (sh B-võõrkeele valikuvõimaluste rikastamine), kujundava hindamise juurutamine, õppekava rikastavate tegevuste realiseerimine, uurimis- ja loovtööde juhendamine, kooli sisehindamisse ja arendustegevusse panustamine jne.

9. Palume, et jätkuks riiklike õppekavade arendustegevus.

Õpetajad peavad riiklike õppekavade arendustegevusega jätkamist ääretult oluliseks. Perioodil 2016–2023 toimunud õppkavade arendustegevus oleks pidanud olema efektiivsem, olema vähem sõltuv ministrite vahetumisest, läbipistvam ning süsteemsemalt osapooli kaasav. Õppekavadega peavad ühiselt tegema tööd teadlased ülikoolist, väga-väga head praktikutest õpetajad üldharidus- ja kutsekoolidest ning erinevad väliseksperdid. Üldine tõdemus on, et õppesisu peaks siiski olema toodud õppekavade juures, sest see toetab nii õppematerjalide väljaandmist kui ka ühtluskooli säilimist. Koolide autonoomia on väga oluline, kuid hetkel oodatakse järjekordselt iga kooli õpetajaskonnalt suuremahulist tasustamata lisatööd õppesisu loomisel. Piisava autonoomia tagasid ka 2011. aasta kehtestatud õppekavad, kus oli õppesisu toodud. Õppekavade rakendamise juures rõhutame vajadust tugevamalt lõimida formaalset ja mitteformaalset haridust ning palume, et Kultuuriranitsa meede peaks olema mõeldud ka gümnaasiumis ja kutsekoolis keskharidust omandavaile õppijaile. Vabariigi Valitsuse liikmed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajad peaks enam rõhutama süsteemse ja järjepideva õppimise olulisust ja pingutuse vajalikkust. Õpetajad toetavad lävendipõhiste lõpueksamite olemasolu ning õpitulemuste reaalse saavutamise läbipaistvust. Gümnaasiumiaste õpitulemuste välishindamine peaks olema ambitsioonikam. Õppekavade rakendumist toetab õpetajate täiendav koolitamine, mille korraldamisel tuleks luua läbimõeldud ning -paistev süsteem ja tasakaal koolidele, ülikoolide ning aineühendustele eraldatavate ressursside osas.

10. Palume, et loodav koalitsioon näeks haridusele eraldatud ressursse investeeringuna.

11. novembril 2020 pidas Riigikogu ees kõne riigikontrolör, kes tõdes, et Eestil hakkab kvaliteetse hariduse võimaldamise jõud raugema. Samuti tõdes riigikontrolör, et inimesi napib ning eri sektorid konkureerivad samadele inimestele. Olemasoleva inimvara väärindamine on seega nii poliitiline kui ka majandusküsimus, rääkimata kultuuri-, tervishoiu-, kaitse- ja kõigi teiste valdkondade jätkusuutlikkusest – haritud ja terved inimesed loovad väärtusi ning tagavad ühiskonna kvaliteetse jätkusuutliku arengu.

Õpetajate ühenduste võrgustiku nimel

Madis Somelar