Seaduseelnõuga, mis on eri põhjustel riiulis seisnud pea aasta, tahetakse anda ERJK-le juurde volitusi, mis aitaks tuvastada erakondadesse voolavat kahtlast raha. Näiteks saaks ERJK küsida kolmandatelt isikutelt välja infot ning vajadusel selleks sundi kasutada.

Kuigi seaduse muutmiseks selles valitsuskoosseisus on aega vähe, on Läänemetsa sõnul siiski veel võimalus see enne riigikogu valimisi vastu võtta - näiteks siduda eelnõu valitsuse usaldusküsimusega.

„Hääletus on võimalik ära teha, seda aega veel on,“ ütles Läänemets ja lisas, et tema ettepanek valitsusele oli, et vastu tuleks võtta see eelnõu, mis on olemas, ning mitte ühtegi uut ja tüli tekitavat muudatust juurde lisada.

„Võin öelda, et viimasel ajal on siseturvalisust puudutavad mitmed erinevad seadusalgatused jäänud justiitsministeeriumi n-ö pidurdamiste taha.“

„Kui keegi soovib sealt midagi välja võtta, siis arutame selle üle, kas tuleks välja võtta. Lihtsalt see seaduse praak, mis täna on, see tuleb ära parandada,“ sõnas Läänemets. Seaduse praagi all viitas Läänemets praegu valitsevale olukorrale, kus ERJK-le on seadusega pandud kohustus erakondade rahastamist kontrollida, kui neil puuduvad selleks vastavad õigused, näiteks info väljanõudmine kolmandatelt osapooltelt.

Läänemets rääkis, et tema hinnangul teeb Isamaa erakond meeleheitlikke katseid ERJK seaduse muutmise takistamiseks. Samuti oli ta kriitiline justiitsministeeriumi ja justiitsministri Lea Danilson-Järgi (Isamaa) suunas. Tema sõnul otsib justiitsminister võimalusi seaduse menetlemise blokeerimiseks, sealjuures ka teisi eelnõusid blokeerides.

„Võin öelda, et viimasel ajal on siseturvalisust puudutavad mitmed erinevad seadusalgatused jäänud justiitsministeeriumi n-ö pidurdamiste taha. See puudutab näiteks seda, et kohalik omavalitsus võiks rohkem siseturvalisuse küsimustega tegeleda ja heakorra tagamisega tegeleda,“ sõnas Läänemets ja lisas, et kõik sellised teemad on saanud justiitsministeeriumi vastuseisu.

„Mis on väga huvitav, et osad need küsimused on valitsusest läbi läinud ja riigikokku jõudnud ning nüüd järsku riigikogus ministeerium saadab sinna oma eitavad seisukohad. Ma arvan, et see võib olla seotud ERJK asjaga,“ ütles Läänemets.

Siseminister kutsus üles ERJK-d puudutavat seadusepraaki ära parandama võimalikult kiiresti. „Minul siseministrina on väga suur mure, kui üks erakond ei taha tegeleda rahastamise ja läbipaistvuse küsimuste parandamisega, tahes-tahtmata see paneb erinevaid mõtteid mõlgutama,“ sõnas Läänemets.

Danilson-Järg: meie ei pidurda midagi

Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles Delfile, et Läänemetsa öeldu ei vasta tõele. „Me ei ole midagi pidurdanud, vastupidi, me tahaksime just niisuguseid asju teha, mis siseturvalisust parandavad, ja mida sotsiaaldemokraadid on takistanud,“ sõnas ta ja lisas, et sotsiaaldemokraadid on olnud vastu näiteks sellele, et kehtestada volikogu liikmetele eesti keele oskuse nõue ning muuta kohalike omavalitsuse valimise korda.

Danilson-Järg lisas, et see ei vasta samuti tõele, et justiitsministeerium takistab eelnõusid, mis on valitsusest läbi käinud ja juba riigikokku jõudnud. „Sotsiaaldemokraatide juhil Lauri Läänemetsal on miskipärast kalduvus süüdistada Isamaad asjades, milles nad ise süüdi on,“ ütles ta.

Justiitsminister märkis, et tema arvates võivad sellised ütlemised olla osa sotsiaaldemokraatide valimiskampaaniast. Tema sõnul on erakond juba varem kasutanud ebaõigeid meetodeid, et tähelepanu saada ning tulnud välja alusetute väidetega.