„Ukraina sõja õppetunnid on näidanud, et iga inimese roll riigikaitses on oluline, mistõttu on vägagi mõistlik anda kõikidele gümnaasiuminoortele teadmised, milline on nende roll Eesti riigikaitses ja kuidas kriisiolukordades käituda,“ selgitas ta.

Ministri sõnul on riigikaitseõpetus muutunud viimastel aastatel valikainena üha populaarsemaks, samas on koole, kus riigikaitseõpetus pole õpilastele kättesaadav. Hanno Pevkur lisas, et erakondade poliitiline konsensus on liikumas kohustusliku riigikaitseõpetuse suunas, mistõttu on loogiline alustada ülemineku ettevalmistustega.

Siiski tuleb tema sõnul riigikaitseõpetuse kohustuslikuks viimisel teha mõjuanalüüs, millist lisaressurssi see plaan nõuab. „Õpetajate puudus mõjutab ka riigikaitseõpetust, mistõttu ei ole võimalik üleöö kohustuslikule riigikaitseõpetusele üle minna, vaid seda tuleb teha üleminekuajaga,“ kinnitas ta.

Samuti tähendab see vajadust täiendavate vormide ja õppevahendite järele ning ka suurenenud koormust kaitseliidule, kes viib läbi riigikaitselaagreid. „Mõjuanalüüs tuleb esmalt kokku panna ning seejärel leida selleks vajalikud vahendid. Samas usun, et 1. septembrist 2024 on võimalik juba kõikides koolides riigikaitseõpetust pakkuda,“ lisas kaitseminister Hanno Pevkur.

Hetkel pakub gümnasistidele riigikaitseõpetust ligi kolm neljandikku keskkoolidest ning aastas läbib riigikaitseõpetuse üle 5000 õpilase. Statistikaameti kohaselt õppis 2021. aastal gümnaasiumiastmel umbes 24 300 õpilast.