INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Vaata, kuidas võib Eesti energiasüsteem tänu rohepöördele elektri eksportijaks muutuda!
(216)See on Eesti energeetika tulevikuline tasakaalumudel.
Vaataja näeb, et taastuvenergia heitlikkust peab hakkama tasakaalustama suur hulk salvestusvõimsust. Lisaks aitavad meid välisühendused ja ka klassikalisemad soojuselektrijaamad-koostootmisjaamad, mis söövad nii klassikalist gaasi, biometaani, prügi kui ka puidujäätmeid.
See on tehniliselt elluviidav muutus meie energiasüsteemis, mille on koostanud erinevaid Eesti ettevõtjaid koondanud töörühm Rohetiigri energiamajanduse arengukavana. Mudel on üsna sarnane ka Eleringi värske tulevikuvaatega. MKMi asekantsler Timo Tatar ei ole pakutavas mudelis leidnud midagi, mis oleks vastuolus Eesti energiajulgeoleku või varustuskindluse tagamise plaanidega.
Sellel mudelil on ainult üks tõsine häda – suuremate projektide rahastamine ei lähe täna sugugi libedalt. Riik peab leidma viisi, kuidas need asjad hakkaks juhtuma olukorras, kus pangad päriselt kurdavad, et väga suurte projektide elluviimiseks ei ole rohepöördelubadus, nii nagu see Euroopas täna kehtib, piisav.
Investeeringud ei tuleks seejuures mitte maksumaksja rahakotist, vaid neid teevad ettevõtjad. Sama kehtib ka näiteks võrgu tugevduste kohta, ka need maksavad tootjad Eleringile liitumistasudena kinni.
Vaata, milliseid investeeringuid nõuaks „teekaardil“ nähtav Eesti energeetika tulevikupilt:
On vaja selget kindlustunnet, et ei Euroopa ega Eesti loobu rohepöördest. Või eelnevalt kokku lepitud ostutehinguid, mis näitavad, et näiteks pakutavale salvestusvõimsusele on klient olemas. Selleks kliendiks saab olla süsteemihaldur, kes soovib salvesteid süsteemi taastuvenergia heitlikkuse tasandamiseks. See võib olla keegi, kes vajab hinnatippude tasandamist. Keegi peab aga kuidagi need salvestid süsteemi „kutsuma“, et nad pankadelt oma ettevõtmistele raha leiaksid. Nii nagu Elektrilevi otsib salvestusvõimsust Hiiumaale, et kompenseerida sealset väikest ülekandevõimsust, millest ei jätku sealsete päikseparkide toodangu edastamiseks suurde Mandri-Eesti võrku.
Tootmisega on lihtsam – kuna piirkonnas valitseb suur tootmisvõimsuste nappus, siis saame piisavate välisühenduste olemasolul alati oma ülejäägid müüa. Kui aga hinnad on tugeva tuule tõttu nullis, on jällegi hea omada salvesteid, et toodang positiivse hinnaga mõnel muul tunnil müüa.
Muidugi on see kõik Suur Lihtsustus, aga ehk aitab mõista – rohepööre ei ole tehnoloogiliselt võimatu. See on pigem äriliselt ja administratiivselt keerukas.
Just selline võiks olla elektri tootmise areng Eestis:
Artikkel ja graafikud on osa Delfis ja Eesti Päevalehes ilmuva autorisarja „Kersti Kaljulaid (h)arutab“ teise teema, Eesti energiapoliitika kajastusest. Projekti raames ilmusid veel:
