Aktusel pidas kõne Eesti kirjanduse professor Arne Merilai, kes ütles, et Luige värske luulekogu pealkiri „Jõhker tähistaevas“ viitab ilmselt praegusele sõjataevale. Merilai rääkis, et Luige raamatud on näidanud, kuidas balti riikidel on alati olnud Euroopa tuleviku ohtude suhtes õigus ning luuletajale võiks taotleda Nobeli kirjanduspreemiat.

„Alles nüüd on lääne mugavatel heaoluinimestel silmad tõllaratasteks läinud ja nad on sunnitud tõdema, et baltlastel on kogu aeg olnud õigus, mitte rootslastel, sakslastel, prantslastel, võib-olla ka soomlastel,“ ütles Merilai.

Luik tundis enda kõnes muret arutelu üle, mis puudutab Eesti kirjandusklassika õpetamist koolides. „Kõik kisub sinnapoole, et koolid loobuvad eesti kirjanduse tüvitekstide kohustuslikust tutvustamisest. See tähendab et üksikinimesed jäävad edaspidi rahvaks ühendamata, kuna pole tekste, mida kõik enam ühiselt teaksid,“ rääkis ta.

Viivi Luik on eesti kirjanduse armastatumaid luuletajaid, prosaiste, samuti ka lastekirjanik ja esseist. Ta on poeet olnud 60 aastat. Loomingu tegemise vältel on ta aina enam kasvanud probleemikeskseks autoriks ning ka värsiraamatud on muutunud aina rohkem ühiskondlikuks. Ta on saanud kümneid kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, lisaks on teda tunnustatud Valgetähe 3. klassi teenetemärgiga.

Tartu ülikool andis rahvusmõtte auhinda välja 19. korda.

Arne Merilai ja Viivi Luige kõnesid saab vaadata allolevat videost, alates teise tunni 17. minutist.