Kaitseväes ei nähta tarvidust Eesti julgeoleku valmidustaset muuta ega lisameetmeid rakendada

Vene-Ukraina sõja ülekandumine Poola territooriumile on toonud konflikti Eestile sammu võrra lähemale. Kaitseväes ei nähta siiski tarvidust ohukelli senisest valjemalt lüüa.

Kui lähtuda stsenaariumist, et Poola pinnal kahele farmerile saatuslikuks saanud raketi näol on tegemist kokkupõrke mõjul kõrvale kaldunud Ukraina õhutõrjerelvaga, pole see paraku ula peale läinud sõjatehnika puhul pretsedent: tänavu märtsis eksles läbi mitme riigi õhuruumi sõjakoldest pärinev pommiga droon, mis lõpetas oma teekonna Horvaatia pealinnas Zagrebis.

Kui säärastest juhtumitest peaks kujunema enamgi korduv nähtus, siis kuivõrd tõenäoliselt oleks sellistesse stsenaariumitesse kaasatud Eesti territoorium?

Ukraina õhuruumis lendavad raketid ei kujuta Eestile otsest ohtu.

Kaitseväe pressijaoskonna ülem kapten Taavi Karotamm märkis, et Ukraina õhuruumis lendavad raketid ei kujuta Eestile otsest ohtu. „Eesti piiri taga ei käi aktiivset sõjategevust, nagu see käib praegu Poola piiri taga Ukrainas,“ selgitas ta Delfile.

Ta lisas, et kuna teisel pool Eesti piiri on ohutase jäänud varasemaga samale tasemele, puudub kaitseväel hetkel vajadus valmidustaseme muutmiseks või lisameetmete rakendamiseks.

„Kaitsevägi ja meie liitlased jätkavad tavapäraste tegevustega, sealhulgas pideva ohtude jälgimise ja hindamisega, et tagada Eestile parim võimalik kaitse,“ märkis ta lõpetuseks.