Püsi teel! Taastatud talverehv on kindlam kui odav hiinakas või pastlaks sõidetud kuulus kaubamärk

Eesti autoomanik on aastaid naelrehviusku olnud. Ja kuigi järjest enam lisandub neid, kes on võtnud nõuks talvel siiski lamelle kasutada, kinnitatakse rehvitöökodadest, et valdavalt soovitakse talve lähenedes oma autole alla panna siiski naelutatud jalavarje.

Tänavune talv tuleb aga varasematega võrreldes mõnevõrra teisiti, sest üldise hinnatõusu laineharjal pole kallinenud mitte üksnes rehvivahetus kui teenustöö, vaid ka rehvid ise on aastatagusele hinnale u 30% otsa saanud. See sunnib enne rehvivahetust üha rohkem hinda vaatama. Üle maksta pole muidugi mõtet, aga seejuures ei tohiks turvalisuses järele anda. Kuidas siis talverehve valida, et saada need kätte võimalikult soodsa hinnaga, aga et nad oleksid erinevates ilmaoludes maksimaalselt pidavad?

Naastrehv annab sõitjale rohkem kindlustunnet

Sageli langetatakse otsus kas kellegi soovituse või oma varasema kogemuse põhjal. Wolf Tyresi müügispetsialist Jaanus Piller ütleb, et nendesse soovitajatesse tuleks mõningase kriitikaga suhtuda ja ennekõike peaks endalt küsima: kus ma talvel põhiliselt sõidan, millised on mu tavapärased liikumisteed ja kui palju ma üldse talvel oma autoga kilomeetreid läbin?

Piller möönab, et inimesed on lamell- ja naastrehvide suure valiku ees seistes segaduses ning pahatihti langetatakse otsus lihtsalt rehvide veebipoes hinnatasemeid võrreldes. Ja kuna nn kobarkriis näib üha hoogustuvat, võib arvata, et selline hinnatundlik talverehvide valimine üha süveneb.

„Siiski võin kinnitada, et meie inimesed on turvalisust arvestades talverehvi valides siiski tunduvalt rangemad kui suverehvi puhul,“ märgib Piller. „Kui suverehvi ostul lähtutakse umbes 90% ulatuses puhtalt hinnast, siis talverehvide ostjatest ikka vähemalt pooled uurivad ka pidavust erinevate teeolude korral ja muid rehvi omadusi. Ja mingi osa sõidukiomanikke lähtub sellest, et soovib autole alla ikka neid testivõitjaid ja laialt rohkelt kiidetud rehve.“

Piller soovitab inimesel, kes peab hommikuti näiteks maalt linna tööle sõitma, valida naastrehvid. See, kes enamiku oma sõite teeb ainult linnas, võiks vabalt eelistada lamelle – nii säästab keskkonda ja teid kulumisest ning ka kütusekulu peaks olema mõnevõrra väiksem.

„Naastrehv andestab sõiduvigade puhul veidi rohkem kui lamell,“ tõdeb ta.

Naastrehv andestab sõiduvigade puhul veidi rohkem kui lamell.

„Lamellid on küll vaiksed ja hästi tiheda mustriga, aga kui satutakse nendega maanteel oleva lumelobjaka peale, siis võib auto tihti lihtsalt juhitavuse kaotada. Naastrehvidel on aga klotsivahed tavaliselt natuke suuremad, see annab parema rehvipuhastuse, tänu millele on nn lörtsiliu tekkimise oht väiksem.“

Palju oleneb muidugi läbitavast kilomeetrite hulgast, aga üldiselt ei soovita Jaanus Piller aasta läbi lamellrehvidega sõita, eriti kui aastas sõidetakse üle 10 000 km. Siis on tema sõnul soovitatav kasutada ikkagi suvel suverehvi ja talvel talverehvi, sest nn aastaringsed universaalrehvid jäävad talvetingimustes pidamisomaduste poolest alla nii lamell- kui ka naastrehvidele.

Suvel laiemad, talvel kitsamad rehvid

Praegu, kui juba räägitakse, et eri põhjustel ei pruugi kõiki rehvimõõte saadaval olla, võib osutuda vajalikuks kasutada mingeid alternatiivseid mõõtusid. Pilleri hinnangul seda välistada ei saa, sest niikuinii on kasutusel nii suve- kui ka talvemõõdud. Talvine rehv võiks nimelt olla maksimaalselt kitsas lubatud mõõt, sest kitsa rehvi vesiliu tekkimise oht on väiksem tänu väiksemale veeretakistusele ja suuremale surveastmele ühe punkti kohta.

Näiteks kui suveajal sõidetakse 17-tolliste rehvidega mõõdus 225/45R17, siis selle talvine analoog oleks 205/55R16 või vanematel autodel ka 195/65R15.

„Inimesed arvavad, et elu on lihtsam, kui kasutada ainult ühte mõõtu rehve, aga tegelikult ei pea sellest nii kramplikult kinni hoidma,“ sõnab Piller. „Autole sobivad asendusmõõdud on autotootja märkinud kas uksepiidale, kütuseluugi siseküljele või kusagile mujale. Kindlasti tasub need üle vaadata.“

Kui aga mingil põhjusel on tarvis ette võtta tõsisem mõõduvahetus, siis tasub ikkagi töökojast nõu küsida. Spetsialist teab öelda, kui laia velje peale kui kitsast rehvi on võimalik panna ja vastupidi.

Tänavu lisati Eestis kasutada lubatud talverehvidele uus nõue: sõiduautol tohivad talveajal all olla ainult sellised rehvid, millel on peale kõige muu peale kantud kolme mäetipu ja lumehelbekese markeering. Jaanus Piller selgitab, et kõik senised markeeringud ja nõuded kehtivad endistviisi, lihtsalt üks nõue tuli nüüd juurde – nimetatud markeering peaks tähistama siis meile, Skandinaavia tingimustesse mõeldud rehvi. Säärane nõue tuli muide välja juba mitu aastat tagasi, tänavu lõppes lihtsalt üleminekuaeg.

Pilleri sõnul ei anna sellise märgi nõue tegelikkuses mingit garantiid rehvi headusest, sest ilmselt on need märgid juba Aasiast siiapoole teel olevatesse rehvidesse sisse freesitud, kuigi rehv iseenesest on ikka samasugune nagu varemgi. Ta kinnitab, et on isegi suverehvidel kolme mäetipu ja lumehelbe märgistust näinud.

Taastatud talverehv annab olulise hinnavõidu

Paraku on nii, et Eesti autoomaniku kulud on tahes-tahtmata suuremad kui mõnel Kesk-Euroopa autoomanikul, sest siinmail tuleb aastas üldjuhul ikkagi kaks korda rehve vahetada. Et kulutusi üsna olulisel määral vähendada, aga seejuures kvaliteedis mitte alla anda, soovitab Jaanus Piller enne rehvivaliku tegemist heita pilk ka taastatud rehvide maailma, sinna, millega Wolf Tyres tegelebki. Piller kinnitab, et põhjaliku uuenduskuuri läbinud, vastse protektori saanud ja õigesti balansseeritud rehv on kindlasti parem odavatest nn hiinakatest, konkureerib jõudsalt keskklassirehvidega ja on mõnede parameetrite poolest etem isegi premium-klassi rehvidest.

„Ei maksa olla vanade dogmade küüsis. Aeg on edasi läinud, kogu rehvide taastamise tehnoloogia, kasutatavad materjalid ja suhtumine on kõvasti edasi arenenud,“ iseloomustab Piller taastatud rehvide praegust seisu võrreldes ajaga, kui nn protirehv sai omale halva maine külge. „Meie tehas on uus ja modernne, meil on inimfaktorist tingitud vigade tekkimise oht väga minimaalne. Sellest tuleb ka kvaliteet. Tõsi, me praegu päris Michelini ja teiste premium-brändideni välja ei ulatu, aga järjest rohkem tuleb klientidelt, sh rehvitöökodadelt rahulolevat tagasisidet.“

Kvaliteedile aitab kaasa ka tõsiasi, et Wolf Tyresi tehases käivad kõik rehvid juba enne protektori pealepressimist balansseerimispingilt läbi. Kui võtta arvesse ka seda, et taastamisele minevad karkassid läbivad tiheda kontrollisõela, siis saamegi tulemuseks uuendatud talverehvi, mis kutsub paljudes suurte kogemustega ja rohkelt erinevaid rehve läbiproovinud autojuhtides esile siira üllatuse: kuidas üks taastatud rehv saab nii hea olla?

„Meie taastatud rehvi kõige suurem vaenlane on taastatud rehvi kehvamaiguline ajalugu. See on ka üks põhjus, miks me anname oma rehvidele kolme aasta pikkuse garantii, et anda inimestele usaldustunne tagasi,“ nendib Piller. „Ja kui midagi peakski juhtuma, siis ei pea autoomanik hakkama vaidlema Hiinas asuva tootjaga. Piisab meile võetud telefonikõnest ja kliendiga tegeleb Eestimaa pinnal Eesti tootja.“

Kui nüüd hinnaeelistest rääkida, siis Wolf Tyresi tüüpiline taastatud rehv maksab 57 eurot, aga samaväärse n-ö keskklassi originaalrehvi odavama otsa hind jääb vahemikku 73–78 eurot, tõsiseltvõetav uus keskklassirehv mõõduga 205/55R16 maksab juba keskeltläbi 100 eurot. Michelini ja Nokiani premium-talverehvi hind küünib aga juba 160 euroni ja üle selle.

Jaanus Piller annab veel ühe soovituse. Arvestades, et suuremalt jaolt sõidetakse ka talvel ikkagi asfaldil, ei pea valima ilmtingimata näiteks 250 naastuga rehvi, täiesti piisab, kui naaste on sadakond.

„Asfaldil või lobjaka peal ei ole 250 naastust vähimatki kasu. Seal on pigem vaja, et rehvi muster oleks suure kanaliga, teravate äärtega ja hea puhastusvõimega,“ selgitab ta naastrehvide omapära. „Sestap ongi oluline, et inimene mõtleks läbi, kus ta sõidab, sest sellest saab ta ka selgust, millist rehvi ta vajab.“

Lisaks toonitab Piller, et olgu autol all kuitahes kallid rehvid, ükski neist ei päästa meid õnnetusest, kui kasutame valesid sõiduvõtteid, ületame kiirust või käitume roolis muul moel teeoludele mittevastavalt.

Proovides saad eelarvamustest üle

OÜ Motohunt sõiduõpetaja ja liiklusekspert Raino Verliin kinnitab, et on täiesti võimalik leida selline rehv, millega võib ka Eesti oludes sõita turvaliselt kogu talve väga erinevates ilmaoludes. Olnud aastaid „paadunud naastrehvifänn“, nagu ta ise ütleb, avastas ta viis-kuus aastat tagasi enda jaoks lamelli ja praegu kasutab ta tänavasõiduks nii oma autodel kui ka õppesõiduautodel ainult lamellrehve.

Verliin usub, et pole olemas teeolusid, kus lamellrehv hakkama ei saaks – kui midagi peaks juhtuma, siis on põhjuseks valesti valitud sõidukiirus.

„Kui valida õige sõidukiirus, saab lamelliga väga hästi ka klaaslibedal jääl hakkama. Kusjuures ma võin öelda, et libedaga sõidavad kraavi ennekõike suurte kogemustega juhid. Algaja juht on alalhoidlik, tema kardab libedat ja sõidab sellepärast jäisel teel väga ettevaatlikult,“ kirjeldab Raino Verliin oma kogemust. „Lamellrehvi valides peab muidugi arvestama, et kui tahad saada tõesti head rehvi, siis lamell on kindlasti kallim kui naastrehv.“

Wolf Tyresi taastatud rehve iseloomustades räägib Raino Verliin ühe loo eelmisest talvest, kui ta oli oma Subarule pannud alla Wolfis taastatud naastrehvid. Varem oli ta selle autoga sõitnud Conti ja Michelini rehvidega. Tartu lähedal lumistel talveteedel sõites sai ta tõeliselt positiivse üllatuse osaliseks, nii et helistas õhtuhämaruses veel ühele sõbrale ning kutsus temagi proovima ja vaatama.

„Eks minulgi oli taastatud rehvide kohta eelarvamusi, aga tõepoolest – üllatus, kui tublisti need rehvid neljaveolise all töötasid, oli siiras ja tõeline.“

„Ma ütlesin talle, et ta peab ise kogema, kui hästi need rehvid peavad,“ lausub Verliin. „Eks minulgi oli taastatud rehvide kohta eelarvamusi, aga tõepoolest – üllatus, kui tublisti need rehvid neljaveolise all töötasid, oli siiras ja tõeline.“

Paljudes rehvitestides osalenud Raino Verliin teab, mida räägib, ja huupi midagi kiitma ei hakka. Sestap toob ta esile ka asjaolu, et juba mõnda aega kasutuses olnud taastatud naastrehv võib hakata üksikuid naastusid välja andma. Aga kui kulumist jälgida, siis ei saa Verliini kinnitusel taastatud talverehvi kohta kindlasti öelda, et see uuest kuidagi rohkem või kiiremini kuluks.

„Eelmisel talvel testisime ka Wolfi rehve päris palju. Kokkuvõttes võin öelda, et neil on hea pidamine, normaalne tasakaal, mõnedel markidel on väga hea loogiline juhitavus jms nüansid, mis teevad rehvist hea rehvi,“ iseloomustab Verliin. „Teiste seas proovisime ka mõnda Hiina rehvi – nendega ei kannatanud üldse sõita. Seega ei tasu taastatud rehvi karta, need võib alla panna ja julgelt talvele vastu minna.“

Telli rehvid e-poest otse koju: wolftyres.ee