Nende tingimuste hulgas on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine, sõjakurjategijate karistamine ja reparatsioonid. Zelenskõi sõnul on need tingimused enesestmõistetavad ja arusaadavad, ent ilmselgelt ei ole need punktid, millega agressor nõustub.

Eile kinnitas sedasama ka kevadel toimunud läbirääkimistel osalenud Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. Ta ütles, et tõsiseltvõetavateks kõnelusteks peavad Vene väed kogu Ukraina territooriumilt lahkuma.

„Ukraina positsioon läbirääkimiste asjus Venemaaga ei ole Hersoni, Luhanski ega Donetski küsimus,“ rõhutas Podoljak.

Washington Post kirjutas allikatele viidates nädalavahetusel, et USA ametnikud näevad kuluaarides vaeva, et muuta Ukraina juhtkonna praegust avalikku seisukohta keelduda kategooriliselt Vene praeguse juhtkonnaga läbi rääkimast. Ent selle eesmärk olla siiski tagada, et Kiievi valitsusele jääks toetus nendelt riikidelt, kus sõda tekitab ühiskondlikke pingeid ja väsimust. See tähendab, et ka lääneriigid ei usu, et Venemaaga oleks hetkel võimalik midagi päriselt arutada või rahulepet sõlmida.

Relvarahust lõikaks kasu Venemaa

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et ilmselt peab Ukraina lõpuks Putiniga rahu üle läbi rääkima. Suvel ütles seda ka USA president Joe Biden. Ent hoiak selle taustal on juba mitu kuud olnud väga selge: läbirääkimised saavad toimuda ainult siis, kui Ukraina suveräänselt seda otsustab ja nende jaoks on käes sobiv aeg.

Praegu usutakse, et relvarahust lõikaks kasu eelkõige Venemaa, kellel võimaldaks see mõne kuu pärast sõda jätkata tugevamalt positsioonilt. Putini pressiesindaja Dmitri Peskov väitiski esmaspäeval, et Venemaa on valmis läbirääkimisteks, aga Ukraina mitte.

Putin on aga öelnud, et Venemaa ei pea iialgi läbirääkimisi nelja tänavu sügisel annekteeritud territooriumi üle Ukraina idaosas. See tähendab, et Moskva läbirääkimiste lähtepunkt oleks see, et Ukraina peab loovutama viiendiku oma territooriumist, millest suurt osa Venemaa sõjaliselt juba praegu ei kontrolli.

Meduza kirjutas hiljuti Kremli allikatele viidates, et väidetavalt loodetakse Moskvas endiselt, et Vene armee suudab 2023. aasta talvel alustada Ukrainas uut ulatuslikku pealetungi. Räägitakse üha enam võimalikest läbirääkimistest Ukrainaga, kuid selle tegelik eesmärk on võita aega. Lääne meedia on oletatud, et võimaliku uue pealetungi peamine sihtmärk ja „strateegiline auhind“ võiks olla sadamalinn Odessa.

Jaga
Kommentaarid