Rootsi värske peaministri Ulf Kristerssoni eesseisvat visiiti Ankarasse tuleb võtta Rootsi jaoks ajaloolise võimalusena NATO-ga ühinemiseks, teatas Türgi presidendikantselei kommunikatsioonidirektor Altun oma arvamusartiklis Aftonbladetile.
„Türgi rahvas tõlgendab tema otsust külaskäigu kohta signaalina, et Rootsi kuulab Türgi legitiimseid muresid ja keeldumist kummarduda selliste terroriorganisatsioonide nagu PKK surve ees,“ kirjutas Altun.
Türgi tuntakse endiselt suurt muret, teatas Altun. Ta tõi esile kokkuleppe riikide vahel, mis sõlmiti NATO tippkohtumise ajal juunis Madridis.
Välja tuuakse kaks nõudmist.
„Esiteks palus Türgi Rootsil kaotada piirangud kaitsetööstusele. On hästi teada fakt, et Türgi kaitsetööstus ehitab kõrgtehnoloogilisi tooteid, sealhulgas relvastatud droone, ja mängib maailmas stabiliseerivat rolli,“ kirjutas Altun.
Altuni sõnul oleks vastuoluline, kui Rootsil oleksid Türgi vastu piirangud, kui riigid kuuluvad samasse sõjalisse allinassi. Mingit formaalset embargot Rootsi poolt aga ei ole ja otsuseid tehakse juhtumipõhiselt.
Teine nõudmine puudutab „Türgi muret terroriorganisatsioonide pärast“.
„Organisatsioonide pärast, mis on Türgis nõudnud kümneid tuhandeid süütuid elusid ning mis jätkavad rahakogumis-, propaganda- ja värbamisoperatsioone Rootsis,“ kirjutas Altun.
Rootsi välisminister Tobias Billström teatas hiljuti, et valitsus muudab oma poliitikat kurdide relvaorganisatsiooni YPG ja selle poliitilise tiiva PYD suhtes, mis tähendab, et Rootsi distantseerib end nendest organisatsioonidest.
„Türgi valitsus on ettevaatlikult optimistlik, et valitsus Stockholmis astub konkreetseid samme nende muredega tegelemiseks. Muredega, mida Rootsi tunnistas vastastikuse mõistmise memorandumit allkirjastades ja millega lubas tegelda,“ kirjutas Altun. „On aga tähtis meeles pidada, et Türgi annab Rootsi liitumistaotlusele hinnangu, eesmärgiga, et valitsus astuks konkreetseid samme selle kokkuleppe raames, mis Madridis allkirjastati.“
