VIDEO | Pärnu sotsiaalametnik ei pea peksupealinna mainet õigustatuks. Politsei: kaks juhtumit nädalas on ka meie jaoks palju

„Vaata, vaata,“ ütles tüdruk teistele pargi karussellil istuvatele lastele – kõik umbes selles vanuses, kus poistel pole veel häälemurret olnud ja tüdrukud on neist veel pikemad. Pärnu Vanapargi karussellil vaadati videot, kus üht 13-aastast vigaseks löödi.

17. oktoobril lõid kolm alaealist tüdrukut sealsamas pargis ja Pärnu jõe ääres üht oma eakaaslast ning tekitasid talle kehalisi vigastusi. See oli nädala esimene selline juhtum.

Eile sai politsei teate, et Pärnumaal Tori vallas asuvas korteris lõid 15-aastane ja 14-aastane tüdruk 12-aastast tüdrukut ning lõikasid ta juukseid.

Mõlema juhtumi kohta on nüüdseks algatatud kriminaalmenetlus kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi alusel. Politsei on suurema osa juhtumite osalisi üle kuulanud – ka need, kes olid n-ö tunnistaja rollis ja ise ei vägivallatsenud.

Pärnu politseijaoskonna Pärnumaa piirkonnagrupi juht Tõnu Kivis ütles, et kahe juhtumi puhul on tegu kahe eraldi noortegrupiga, kes ei ole omavahel sõbrad. „Pärnus inimesed ikka tunnevad üksteist. Ma arvan, et nad on eakaaslased, aga nad on ikkagi kaks erinevat seltskonda,“ ütles Kivis. Ta lisas, et ühel tüdrukul on vägivalla tõttu politseiga kokkupuuteid olnud ka varem.

Kuidas saab alaealisi karistada? Alaealistele on Kivise sõnul erisused. „Kuna tegemist on lastega, siis arusaam kõigist asjadest tuleb üle vaadata,“ ütles ta. Kriminaalasjades saab alaealistele näiteks käitumiskontrolli määrata. „Pelgalt karistusest alati ei piisa. Programmides koolitatakse käitumisharjumusi,“ ütles Kivis ning lisas, et politsei peab ikkagi mõtlema, mis saab tulevikus ja et selliseid asju uuesti ei juhtuks.

Kindlasti ei saa öelda, et sellised juhtumid sobivad siia Pärnu linnapilti.

Tõnu Poopuu

Ühel nädalal toimus kaks vägivaldset juhtumit. Kas selliste tegude hulk on politsei silmis kasvanud? Kivis märkis, et pigem on see siiski halb kokkusattumus. „Kunagi oli, aga praegu meile teadaolevalt ei ole niimoodi olnud. Ühel nädalal kaks on meie jaoks juba palju,“ ütles Kivis ja lisas, et ta ei mäleta, millal viimati ühel nädalal mitu vägivaldset juhtumit oleks olnud.

Linnaametnik: see ei tähenda, et Pärnu on peksupealinn

Pärnu linna sotsiaaltöö ja tervise osakonna juht Tõnu Poopuu ütles vägivallajuhtumite peale, et vanemad võiksid oma lastega rohkem tegeleda. „Vanemad võiksid rohkem suhelda, uurida, kellega nad läbi käivad, kus nad oma päeva veedavad,“ ütles Poopuu. Linnal on eelkõige toetav roll, lisas ta. „Selleks on meil võimalused olemas ja läbi lastekaitse meil see töö käib.“

Ka koolidega on Poopuu sõnul tegeletud, et neil oleks rohkem võimalusi sellist kiusu ennetada ja märgata. „Koolidele on juhendmaterjale jagatud, nad on ise oma riskid läbi hinnanud, otsustanud, kuidas oma õpilastele turvalisemat keskkonda pakkuda,“ ütles Poopuu.

Kas peksupealinna mainega Pärnus saab lapsevanem rahuliku südamega oma last õue saata? „Kui lapsevanem oma last ikka tunneb ja temaga suhtleb, siis ma ei näe mingit põhjust, miks ta ei peaks tundma turvaliselt,“ ütles Poopuu. Mis puudutab peksupealinna tiitlit, siis Poopuu ei usu, et see oleks kuidagi õigustatud. „Kindlasti ei saa öelda, et sellised juhtumid sobivad siia Pärnu linnapilti.“