Majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul on tuumajaama rajamine võimalus tagada Eesti inimestele pikas plaanis pikaks ajaks taskukohane elekter. „Euroopas tuleb 25 protsenti energiast tuumajaamadest ja enamik Eesti inimesi toetab tuumajaama rajamist,“ ütles ta. „Eeldades, et 2023. aasta lõppraport annab selleks aluse ning riigikogu ütleb 2024. aastal tuumaenergeetikale põhimõttelise „jaa“ ja võtab vastu tuumaseaduse, võib elektri tootmine tuumajaamas alata 2035. aastal.“
Michal lisas, et vahearuande koostamine kinnitab, et laiapõhjalise pingutuse ja tehnoloogia piisavalt kiire arengu korral on tuumareaktori valmimist Eestis võimalik ka maksimaalselt kahe aasta võrra ettepoole tuua, aastatesse 2032–2033.
Komisjoni aseesimees Rene Kokk sõnas, et Eesti energiapoliitika peab vaatama kaugele tulevikku. „Tuumajaama rajamine on see, mis tagab meile pikaajalise varustuskindluse ja energiasõltumatuse. Tulevastes aruteludes saab üheks võtmeküsimuseks kindlasti olema selle asukoht. Jaama rajamist välistavaks kriteeriumiks võib saada see, kui me ei suuda kokku leppida tuumajaama jaoks sobivas asukohas, seega on väga tähtis kaasata kohe protsessi alguses kohalikke inimesi ja leida kõigile sobiv lahendus,“ sõnas Kokk.
TETi vahearuanne soovitab Eestis kasutusele võtta vesijahutusega reaktoritüübi. Esimesed sellisel tehnoloogial töötavad 3+ põlvkonna reaktorid hakkavad tööle 2027. aasta lõpus USAs ja Kanadas. Eestisse tuleks rajada kaks kuni neli reaktorit, mille tootmine peaks arvestama Eesti elektrivõrgu võimsustega.
Töörühma uuringute raames valmib rida analüüse, sh kasutatud tuumakütuse ladustamiskohtade, julgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku kohta ning Soome tuumaregulaatori ekspertanalüüs TETi vahearuandele. Valmib ka kommunikatsioonistrateegia, tehakse meelsusuuringuid, luuakse tuumaenergeetika spetsialistide koolitamise strateegia, kaardistatakse tuumaprogrammiga alustamiseks vajalik õiguslik raamistik ja ajakohastatakse 2007. aastast oma aega oodanud tuumaseaduse eelnõu.
