Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et peale tänast komisjoni istungit on veel terve rida küsimusi ja ettepanekuid, mida tulevikus arutada. Siiski jõuti komisjonis konsensusele, et inkassofirmad jm laenuandjad vajavad tõhusat riiklikku järelevalvet. Pikhof selgitas, et sageli lisavad inkassofirmad makseraskustesse sattunud võlgnikele juurde hiiglaslikke menetluskulusid ja viiviseid, mis on neid lõpuks viinud võlaorjusesse.

„Inkassoteenuse pakkujate tegevus on täna reguleerimata. Neil ei pea olema ei tegevusluba ja nende puhul ei kehti mitte mingisugused seadused,“ selgitas Pikhof ning lisas, et inkassofirmadele on plaanis kehtestada tegevusloa saamise kohustus ning need võetakse riikliku järelevalve alla. Pikhof ütles, et istungil arutati, et järelevalveasutus võiks olla finantsinspektsioon.

Õiguskomisjoni istungil peeti oluliseks ka vastutustundliku laenuandmise põhimõtete järgmist. Pikhof sõnas, et mitte-pankade puhul sageli neid põhimõtteid täna ei järgita, kuigi peaks. „Sageli on nii, et inimene on juba viivitanud oma tagasimaksetega, aga talle pakutakse uut laenu ja järelevalve selle üle on ka puudulik,“ ütles ta. „Pole harvad ka juhud kus kasutatakse krediidiandjate poolt väga agressiivseid reklaamvõtteid, kui näiteks otsepostituse kaudu kutsutakse juba laenu võtnud ja makseraskustes tarbijaid juurde laenama.“

Samuti on Pikhofi sõnul oodata täiendavaid piiranguid kiirlaenu reklaamide osas, võlanõustamise teenuse kättesaadavuse suurendamist, mida pole mitmes piirkonnas, ning täiendavat seadusandlust kiirlaenuturul.

Kuigi kõiki ettepanekuid, mis rahandusministeeriumi tellitud krediidituru uuringust välja tulid, ei jõua komisjoni selle koosseisuga ära teha, ütles Pikhof, et õiguskomisjon hoiab ministeeriumitel kätt pulsil, et prioriteetsemad eelnõud saaks valmis. „Kõige olulisem on, et järelevalve oleks toimiv ja vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid järgitaks,“ ütles Pikhof.

Võla võim

Riigikogu õiguskomisjon kogunes täna avalikule istungile, et saada ülevaade olukorrast kiirlaenuturul ja arutada võimalikke seadusemuudatusi. Murele heitis sel sügisel teravat valgust Delfi Meedia uuriva toimetuse artiklisari „Võla võim“, kus paljastusid niihästi laenuhaide hirmsad meetodid kui ka seadusandluse nõrkus.

Delfi Meedia „Võla võim“ sari näitab, kuidas igal aastal petavad kiirlaenufirmad, hoiulaenuühistud ja inkassod sadu inimesi ning miks lasevad sellel kõigel juhtuda kohtud, kohtutäiturid ning laenufirmasid kontrollima pidavad asutused.

Mõni nädal tagasi alustas finantsinspektsioon „Võla võim“ avaldatud asjaolude alusel ja kontrollimiseks väärteomenetluse ühe finantsinspektsiooni järelevalvatava krediidiandja suhtes.

„Õiguspäraselt ja korrapäraselt toimiv finantsturg on vundamendiks ühiskondlikule usaldusele selle sektori vastu. Meedias kirjeldatud räiged ja küünilised krediidituru alusreeglite rikkumised õõnestavad kogu turu mainet sõltumata sellest, kas need on toime pandud reguleeritud subjektide või reguleerimata finantsvahendajate poolt. Finantsinspektsioon otsustas väärteomenetluses kontrollida meedias kirjeldatud rikkumiste asjaolusid ja reageerib väga teravalt vastavalt kogutud tõenditele ning kehtivale seadusele,“ ütles toona finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Finantsinspektsioonil on õigus väärteomenetlust alustada vaid nende ettevõtete suhtes, kellele ta on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad inspektsiooni järelevalve alla.