Mida arutas riigikaitse nõukogu seoses Nord Streami rünnakuga?

Eks me arutasime samu asju, mis plaanis oli, aga laienes ka Nord Streami plahvatusest tulenevalt. Hindasime ja vaatasime, millised on riskid siin Eestis. Ka nende ühenduste vahel, mis meil on põhjamaadega. See analüüs käis ja me vaatasime, kas riskianalüüsid on tehtud, kas need on rakendatavad, mis on pikk ja lühike plaan. Mõlemad peavad olemas olema ja valitsus sellega tegeleb, et neid riske maandada. Keegi ei taha, et need stsenaariumid käiku läheksid.

Kas te andsite valitsusele ka soovitusi, et mida tegema peaks, et Eesti oma energiajulgeolekut kindlustada saaks?

Valitsus peab oma tööd tegema. Vaatama ja tagama koos erasektoriga, et oleks gaasivarustus ja erinevad teised varustused oleks olemas. See ongi minu soovitus, et tegeletakse sellega ja tegeletakse süvitsi, et ei võeta neid küsimusi pealiskaudselt, sest sõda on juba liikunud Ukrainast väljapoole nagu me oleme juba näinud ja selleks peame valmis olema.

Praegu on pingeid ja küsimusi õhus seoses võimalike elektrikatkestustega. Kas on põhjust tunda muret sügise ja talve ees?

Täna valitsuse liikmed kinnitasid, et me ei peaks muretsema, et meil oleks pikad elektrikatkestused. Eks me elame ka sellises piirkonnas, kus katkestused on, ma ei tahaks öelda, et tavalised, aga need juhtuvad. Eriti, kui maapiirkonnas oled. Ma tahaksin südamele panna, et inimesed mõtleksid läbi, kui juhtub see asi, et mida ma siis pean tegema ja mis on järgmised sammud. Kui ei ole häid lahendusi, siis tuleb mõelda, mis need on. Tuuletormid ja üleujutused ikka tulevad, isegi Eestis. Sõltumata sellest, kas käib sõda või mitte. See peaks olema igapäevane asi, et oleksime mõneks ajaks varustatud. Et saaksime ära laadida oma mobiili ja et meil oleks vesi kodus olemas. Kõige lihtsamad asjad.