Sven Mikser Iraanis režiimi vahetumas ei näe: selliseid võltskoidikuid on olnud 43 aasta jooksul päris mitu

Iraani ühiskonnast on rullumas üle tugev protestilaine, mille raames nõutakse padukonservatiivsest islamistlikust režiimist vabanemist. On sel lootusel ka alust? Europarlamendi saadik Sven Mikser (SDE) ei pea seda kuigivõrd tõenäoliseks.

Septembrikuu keskpaigast saati on Iraani ühiskonda raputanud laialdaselt vohav mässumeelsus, mille tulemusena on surma saanud üle 80 protestija ning kinni on peetud meeleavaldajaid suisa tuhandeid. Kuigi iraanlased ise on kohati toonitanud, et nüüd näib võimuvastastel olevat rohkem jõudu taga kui möödanikus, siis sealseid olusid hästi tundval Sven Mikseril on meel drastiliste muutuste suhtes skeptiline.

„Kogu islamivabariigi enam kui 40-aastase ajaloo jooksul on olnud erinevatel põhjustel mitmeid protestilaineid, mis on reeglina üsna brutaalselt maha surutud,“ märkis ta Delfile. „Võltskoidikuid, kus on oodatud, et rahva rahulolematus teeb kohe-kohe režiimile lõpu, on 43 aasta jooksul olnud päris palju. Praegused protestid on küll suured, kuid ei midagi ennenägematut. Ma ei hakka tegema mingeid õhinapõhiseid oletusi, mis nüüd saama hakkab - ega selline riigikorraldus, selline režiim, ei saa kesta igavesti. Aga 40 aastat on ta siiski õige mitmete tõenäosuste kiuste vastu pidanud.“

Siiski näeb ta, et praegustel protestidel on potentsiaali ühiskonda korralikult raputada küll.

Selline režiim ei saa kesta igavesti. Aga 40 aastat on ta siiski õige mitmete tõenäosuste kiuste vastu pidanud.

Sven Mikser

„Seal on arvestatav haritud, maailmast üht-teist teadev ühiskonnaklass, kel on rahulolematus keskaegsete valitsemisnormide suhtes. Vahepeal on peale kasvanud uued põlvkonnad, ka Iraani ühiskond uueneb pidevalt. Üks suuremaid teelahkmeid seisab peagi ees, kui hakatakse praegusele juhile järeltulijat otsima. See on üks selline koht, kus väga paljud inimesed Iraanis ja väljaspool küsivad, kas saab samaviisi edasi,“ oletas Mikser. „Lisaks on kehv ka Iraani majanduslik olukord. Ning kindlasti pole ka üsnagi hiljuti valitud konservatiivsete vaadetega president suutnud suuremat osa rahvast veenda.“

Mis siis ometigi Iraani režiimi jalul veel hoiab?

Mikser rõhutas, et praegustel valitsejatel on tugev toetus lojaalsete ja brutaalsete julgeolekujõudude poolt.

„Seal on selline hästi töötav toiduahel: paljud julgeolekuametkonnad sõltuvad režiimi püsimisest, nende privilegeeritus sõltub sellest, et Iraani valitseb äärmusrežiim,“ selgitas ta. „Alati on üks võimalikke situatsioone sisemine paleepööre, kuid on raske näha, et relvastatud jõud pöörduksid režiimi vastu - pigem lähevad nad rahva vastu.“

Kuid kui Iraanis peakski lähiajal võimuvahetuseks minema, pole praegusel režiimil just palju sõpru, mis põdurale ja radikaalsele eliidile appi tõttaks: Mikser toonitas, et Iraanil on rasked suhted nii Lähis-Ida naabrite kui ka üleilmsete suurjõududega. Et Venemaa võiks abistava käe ulatada, oleks palju loodetud - Kreml ei suuda isegi Kesk-Aasias keeval potil kaant peal hoida, sõnas ta.

13. septembril pidas nii-nimetatud moraalipolitsei kinni Tehranis, Iraani pealinnas, 22-aastase Mahsa Amini, kes ei kandnud valitsuse standarditele vastavat hidžaabi ehk pearätti õigesti. Noor naine suri, politsei sõnul sai Amini südamerabanduse. Pealtnägijad ja naised, kes Aminiga koos kinni peeti, ütlesid aga, et teda peksti rängalt ja ta suri politseivägivalla tõttu 16. septembril.

Amini surm vallandas Iraanis protestide jada, mis on saanud ülemaailmset tähelepanu. Naised põletavad hidžaabe ja lõikavad oma juukseid lühikeseks. Paljud Iraani sportlased ja kuulsused, nagu näiteks kahekordne Oscari võitnud Iraani režissöör Asghar Farhadi, on avalikult proteste toetanud.

Iraanis on meeleavaldusel saanud surma üle 80 inimese, tuhandeid on kinnipeetud. Protestijad nõuavad võimuvahetust.