Narva linnavolikogu esimees: Eesti kogukonnad ei taha teineteist kuulata ega näha

Kui Narva võimud ja Eesti valitsus teineteist kuulaksid, võiks kõigi Nõukogude mälestusmärkide demonteerimise lugu olemata olla. Oleks võidud jõuda kompromissile ja jätta need muuseumi, mis oleks loodud Narvas, aga seda ei juhtunud. Narva linnavolikogu esimees ja ajalooõpetaja Vladimir Žavoronkov, kes oli Narva tankikonflikti kõige ärevamatel hetkedel puhkusel Iisraelis, rääkis venekeelsele Delfile oma vaadetest olukorrale.

Mälestusmärgi teisaldamise valguses, mida te arvate, kuidas hakkavad nüüd õpetajad õpilastega rääkima, kas nad saavad väljendada oma seisukohti selle sündmuse kohta?

Õpetamise seisukohalt, see ei muutu kuidagi. Meil on riiklik programm, millest peavad kinni kõik õpetajad, ja mina jagan täielikult seda seisukohta. Teine maailmasõda on väga valulik hetk maailma ajaloos. Kui te räägite ükskõik millisest sõjast, siis keegi kindlasti on selle sõja võitnud ja keegi kaotanud. Mõne jaoks oli see tragöödia, mõne jaoks suur pidupäev. Seetõttu on siia juba sisse ehitatud selline dihhotoomia. Ainus, mida saab öelda humanistlikust seisukohast, on see, et surm ja sõda on alati halvad. Pole tähtis, milline see on, vabastav või agressiivne. See on inimeste surm. See on ühemõtteliselt halb. Seetõttu jääb minu arusaamise järgi humanistlike asjade edasiandmine tunnis endiseks.