Karise sõnul ei olnud sellise avalduse tegemine vajalik, vahendab ERR intervjuud.

„Kui küsida minu käest, kas mina oleksin sellise jutuga välja tulnud, siis ma ei oleks kindlasti seda teinud, sest ma ei poolda seda ideed, et me püüame lahendada mõningaid küsimusi läbi meedia, samal ajal, kui oli teada, et need dokumendid olid juba enam-vähem vormistatud,“ kommenteeris Karis.

„Lugedes ka Jens Stoltenbergi kommentaari järgmisel päeval selles samas ajalehes, siis oli selgelt tunda, et ta oli natukene häiritud sellest. Sellised asjad ikkagi püütakse lahendada laudade taga kahe- ja mitmepoolsetel kohtumistel.„

Karis märkis, et kuigi alles hiljuti oli veel vaja rõhutada, et Eesti vajab lisajõude ja lisarahastust kaitseväele, siis tuleb ka arvestada, et iga selline jõuline väljaütlemine sõjaohu teemal kahjustab kindlasti investeeringuid.

„Tuleb rõhutada, et Eesti on ohutu paik, kuhu saab investeerida, seda enam, et otsest ohtu täna ju Eestile ei näe. Ja Venemaal ei ole ka võimekust seda kõike hetkel sõjaliselt teha,“ sõnas Karis.

Karis avaldas arvamust, et kineetilise sõja ohtu lähiajal Eestile ei ole. Presidendi sõnul on Eesti praegu rohkem kaitstud kui Soome ja Rootsi.

Delfi on varasemalt kajastanud, et Kallas sõnas intervjuus Financial Times`ile, et NATO seniste kaitseplaanide kohaselt on arvestatud Eesti kuni pooleks aastaks okupatsiooni alla jäämisega, enne kui liitlased maa taas vabastavad.

„See tähendaks meie riigi ja kultuuri täielikku hävitamist,“ rõhutas Kallas 22. juunil antud usutluses. Ta tõi näitena, kui suurt kahju on tehtud Euroopa mõistes suurriigile Ukrainale üksnes 120, mitte 180 päevaga nagu Eesti puhul võiks lubada.