Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse side- ja radari kategooriajuht Priit Soosaar ütles, et süsteem võimaldab kriisiolukorra ajal teha paremat koostööd erinevate süsteemide vahel. „Näiteks juhul, kui kellelgi saavad raketid otsa, on see siis Eesti või Läti, siis neid saab vahetada. Lisaks saab toetada süsteeme tehnilisel tasandil, et need oleksid kogu aeg töökorras ja lahinguvalmis,“ ütles ta.

Süsteemi maksumust on Soosaare sõnul praegu raske ennustada, sest hanget pole veel ametlikult välja kuulutatud. „Tuginedes turu-uuringu andmetele on keskmaaõhutõrje võimekus väga kallis. Me räägime sadadest miljonitest eurodest,“ ütles Soosaar.

Süsteemi alustamise aeg sõltub hanke tulemustest. „Me näeme ette seda, et kuna tegemist on väga keerulise ja kalli võimega, siis läbirääkimised on kindlasti väga keerulised ja rasked. Täna on meil teadmine, et erinevad tootjad pakuvad süsteemi tarneaegu ajavahemikus kaks kuni viis aastat,“ sõnas Soosaar.

Soosaar ütles, et tegemist on keerulise süsteemiga, mis annab võimaluse ka selleks, et tulevikus saab vajadusel juurde lisada erinevaid komponente ja võimekusi. Ta lisas, et erinevad süsteemi koolitused on üks esimestest asjadest, mis pärast lepingu sõlmimist tehakse ning need kestavad kuid.

Ühise õhutõrjesüsteemide hankeprotsessi juhib Eesti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kaitseministeerium on valitsusele tutvustanud erinevaid õhutõrjevõime lahendusi ning konkreetne ettepanek valitsusele on plaanis esitada juuli lõpus.