Euroopa Nõukogu: Eesti peaks astuma samme diskrimineerimise vähendamise suunas ja võitlema vihakõnega

Euroopa Nõukogu avaldas raporti rassismist ja sallimatusest, milles kutsub üles Eesti ametivõime kehtestama diskrimineerimisvastaseid seadusi ning võitlema rassismi ja LGBTI-foobiaga.

Euroopa rassismi ja sallimatuse vastane komisjon (ECRI) märgib, et hoolimata Eesti probleemidest on pärast 2015. aastal avaldatud raportit siiski toimunud edusammud.

Hoolimata jõupingutustest teevad mõned probleemid komisjonile siiski muret.

Etteheited ja pakutud lahendused Eestile

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik peaks olema täiesti sõltumatu ning tal peaks olema piisavalt raha ja hea meeskond.

Võrdse kohtlemise seaduses ja teiste sellega seotud seaduste muudatused tuleks teha nii, et need oleks kättesaadavad ning tõhusad, et võidelda diskrimineerimise vastu, ja mis oleks kooskõlas ECRI soovitustega võitluses rassismi vastu.

Soo tunnustamist ja soo ümbermääramise praegust õigusraamistikku tuleks muuta, et see oleks kooskõlas Euroopa Nõukogu standarditega.

Ametivõimud peaksid efektiivsemalt reageerima vihakõnele, luues ametkondadevahelise töörühma, mis töötaks välja strateegia, millega võiks tõhusalt lahendada rassistliku ja LGBTI-foobse vihakõne probleeme. Need, kes kasutavad kuritegelikku laadi vihakõnet, tuleks võtta vastutusele ja neid tuleks ka karistada.

Ja viimaks, ametivõimud peaksid põhjalikult konsulteerima praktikute, eelkõige õpetajate ja teiste haridustöötajatega, kes töötavad vene- ja muukeelsetes koolides, samuti lapsevanemate ja kogukondadega, et töötada välja uued ja tõhusad haridusstrateegiad.

Arengud, mille eest Eesti kiita sai

Alates 2015. aastast on vastu võetud kiusamisvaba kooli kontseptsioon ja mitmeid kiusamisvastaseid programme. Ühiskond muutunud vastuvõtlikumaks LGBTI kogukonna suhtes ja samuti on astutud samme LGBTI inimeste võrdõiguslikkuse tagamiseks, on algatatud meetmeid vihakõne tõkestamiseks, nt üleriigilise võrdõiguslikkuse ja kaasamise kampaaniaga. Samuti on tugevdatud ohvriabi teenuseid ja on tehtud jõupingutusi romade ühiskonda kaasamiseks, keskendudes eelkõige roma naistele.

Raportis rõhutatakse ka, et palju on investeeritud venekeelse elanikkonna integreerimisse ja kaasamisse ning rahvusvahelise kaitse saajate lõimimisse, pöörates erilist tähelepanu keele omandamisele ja tööturul hakkama saamisele.

Tuuakse välja, et lõhe eesti ja vene õppekeelega koolide vahel on mõnevõrra vähenenud. Sellele on kaasa aidanud keelekümbluskoolid.