27.05.2022, 16:34
Kolonel Janno Märk Lukašenka vägede koondamisest: Valgevene sõtta astumine on üsna ebatõenäoline
Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülema kolonel Janno Märgi sõnul on Valgevene ulatuslik sekkumine sõtta praegu pigem ebatõenäoline. Teateid Valgevene vägede koondamisest Ukraina piirile saab tõlgendada pigem psühholoogilise surve avaldamisena Ukrainale, rääkis Märgi.
Delfi uuris kolonel Janno Märgilt, mis olukord Sjeverodonetskis valitseb ning mis juhtub, kui piirkond Venemaa kätte langeb.
"Sjeverodonetsk on veel viimane punkt Luhanski oblastist, mis on ukrainlaste kontrolli all. Ta on ka kõige idapoolsem maaüksus, mida veel kontrollitakse," rääkis Märk. "Vene Föderatsioon on ju selgelt eesmärgiks seadnud Luhanski oblasti täies mahus hõivamise ja praegu, kus Vene Föderatsioon ei ole laial rindel pealeminekufaasis õnnestunud, on ta väga selgelt koondanud oma jõud kitsasse rindelõiku Sjeverodonetski ja Popasna suunal."
"Samal ajal ma ei dramatiseeriks seda üle. Isegi kui Vene Föderatsioon ala hõivab, käsitleme seda ikkagi taktikalise või lokaalse eduna. See veel ei tähenda, et oleks strateegilist, otsustavat edu saavutatud," lisas Märk.
Märk nentis, et humanitaarolukord on piirkonnas keeruline: hinnanguliselt on Sjeverodonetski linna tsiviilielanikke jäänud kümme kuni viisteist tuhat. Võrdluseks: 2017. aastal elas linnas ligi 106 500 inimest.
"Ka linna administratiivvõimud on välja toonud, et järjest raskem on elanikele elutähtsaid teenuseid tagada," tõdes Märk.
Märgi sõnul kiireid lahendusi sõja lõppemiseks praegu silmapiiril ei paista. "Otsustavat strateegilist edu pole kumbki osapool saavutanud," sõnas ta. Ta lisas, et Ukraina vajab endiselt pikema maa relvasüsteeme, nii suurtükke kui ka mitmikraketiheitjaid, nii ründelennukeid kui ka õhutõrjevahendeid. Ühelt poolt selleks, et Venemaa suurtükituli maha suruda, mida Venemaa hetkel aktiivses rünnakulõigus kasutab, aga teisalt ka selleks, et initsiatiiv haarata ja laiaulatuslikuma vasturünnaku peale minna.
"Kui räägime pikema maa relvasüsteemidest (nende andmisest Ukrainale - toim), siis vaatame suuremate riikide otsa," rääkis Märk. Ta viitas, et kuigi Eesti aitab Ukrainat ulatuslikult, ei ole riigil võimalik pikema maa relvasüsteeme rinderiigile anda.
Delfi uuris ka, mida arvata teadetest selle kohta, et Valgevene koondab oma lõunapiirile vägesid.
"See, et Valgevene oma relvajõududega otseselt sõtta astuks, see on minu hinnangul üsna ebatõenäoline, vähemalt lähemas perspektiivis," rääkis Märk. " Pigem on tegemist psühholoogilise surve avaldamisega Ukrainale ja vähemalt põhjas siis ka ukraina vägede nii-öelda sidumisega, et mitte võimaldada neid viia kriitilisematesse lahingupiirkondadesse Ida-Ukrainasse."
