Jüri Luik: 24. veebruaril vallutati Eesti suurune ala. Vajame suuremat NATO vägede kohalolekut siin

Peaminister Kaja Kallas ütles sel nädalal, et praegune kava NATO idatiiva tugevdamiseks ei ole Eesti jaoks piisav. Eesti suursaadik NATO juures põhjendas, miks on vaja alliansi kohalolekut idatiival otsustavalt suurendada.

Jüri Luik ütles Lennart Meri julgeolekukonverentsil toimunud arutelupaneelis, et Venemaa presidendile Vladimir Putinile peab saama selgeks see, et NATO ründamisel poleks mõtet. Diplomaadi hinnangul on NATO teinud oma idatiival viimastel kuudel mitmeid positiivseid, aga ad hoc liigutusi. Suursaadiku sõnul on vaja, et juunikuisel Madridi tippkohtumisel pandaks paika pikaajaline strateegia.

Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal on NATO kohalolek idatiival põhinenud nn püünistraadi (tripwire) kontseptsioonil. See tähendab, et siin asub piiratud hulk vägesid, mis hakkavad vaenlasele vastu, kuni saabuvad täiendavad NATO väed. Luik: "Meie küsimus on: kas see lähenemine heidutab Putinit?" Suursaadiku sõnul võib see tunduda loogiline, aga Putini puhul võib eeldada, et ta suudaks keerulise iseloomuga NATO territooriumi kaitsmise protsessi peatada. "Ta saab otsustusprotsessi pidurdada, kui liitlased pole piisavalt ühtsed," arvas diplomaat ja lisas, et Venemaa president saaks kasutada selleks ka tuumaähvardust.