Tõenäoliselt kaalub Venemaa erinevaid mõjutamisoperatsioone, mis on suunatud nii Rootsi ühiskonna kui ka otsuste tegijate vastu, vahendab TT.

Analüüsi järgi on võimalikud ka küberrünnakud, muud tüüpi hübriidrünnakud, Rootsi õhu- ja merepiiri rikkumised või muu agressiivne käitumine lähipiirkonnas, sealhulgas strateegiline signaliseerimine tuumarelvadega.

Võimalikuks peetakse ka Venemaa sõjaväeüksuste või relvasüsteemide ümberpaigutamist Rootsi lähipiirkonda.

Analüüsis nenditakse, et Venemaa Ukraina sõda piirab võimalusi teisi riike rünnata, aga Venemaa saaks piiratud jõudu ka ka Rootsi vastu kasutada, näiteks võivad Vene eriüksused saboteerida või teha operatsioone suure tegevusulatusega relvadega.

Analüüsi järgi on Rootsil olemas valmisolek vastata Venemaa ohtudele, aga mainitakse, et Rootsi jaoks oleks tähtis saada võimaliku NATO liikmeks astumise protsessi ajaks mitmelt liitlaselt julgeolekutagatis.

Kasvav õppuste korraldamine koos rahvusvaheliste partneritega ja liitlaste viibimine Rootsi territooriumil arvatakse samuti suurendavat Venemaa vastureaktsioonide läve.

„Sõjaline liitumatus on Rootsit ajalooliselt hästi teeninud. Rootsi julgeolekupoliitiline liin on olnud järjekindel pikka aega, aga me peame nüüd kohanduma uue olukorraga, mis tekkis pärast 24. veebruari,” ütles Rootsi välisminister Ann Linde SVT Nyheteri vahendusel.

„Venemaa sissetung Ukrainasse on teinud selgeks vajaduse garantii järele, et meie solidaarne julgeolekupoliitika muutuks konkreetseks sõjaliseks toetuseks, kui Rootsit peaks rünnatama,” ütles Linde.

Linde rõhutas, et Soome piir Venemaaga mõjutab Rootsit ja seda tuleb arvesse võtta.

„Kui me valime edasiseks eri teed, mõjutavad need loomulikel põhjustel meie kaitse- ja julgeolekupoliitilist koostööd. Soome ja Rootsi NATO liikmesus võetaks Venemaal negatiivselt vastu ja see viiks vastumeetmeteni. Hinnang on selline, et me ei langeks NATO liikmesuse võimaliku taotlemise ajal konventsionaalse sõjalise rünnaku alla,” lausus Linde.

„Seevastu on kindlaks tehtud, et relvastatud rünnakut Rootsi vastu ei saa välistada,” lisas Linde.

Linde sõnul vajaks Rootsi liitumisperioodi ajal toetuseks heidutust ja kaitsemeetmeid.

„Tuleb rõhutada, et need on julgeolekutagatised osalt NATO riikidelt, mitte juriidiliselt siduvad julgeolekugarantiid. Need saame me ainult täisliikmena,” ütles Linde, kelle sõnul on läbirääkimised toimunud USA, Suurbritannia ja Saksamaaga.

Jaga
Kommentaarid