“Eestis on täna juriidiline probleem see, et ei ole võimalik tuvastada isikut, kes on kellegi kohta levitanud laimavat infomatsiooni, eelkõige netis,” nentis Lang. Hetkel kehtiva korra kohaselt peab laimaja tuvastama politsei. Uue seaduseelnõuga annab Lang mõista, et politsei ei saa kommentaatorite tuvastamisega hakkama. Samas pole politsei probleemi tõstatanud, pigem on avalikkusele teada juhtumid, kus politsei on tuvastanud viha õhutanud kommentaatoreid. Ühe viimase näitena trahvis kohus juutide vastu viha õhutanud netikommentaatorit 3000 krooniga.
Vastvalminud seaduseelnõu kohaselt võib laimatuna tundev inimene pöörduda otse kohtusse ka siis, kui kostja pole veel teada, seletas justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja.
Mida mõista laimu all, on Langi sõnul igaühe enda tunnetus. Tema isiklikult enda kohta käivaid kommentaare “poliitiku paksu naha” tõttu tõsiselt ei võta.
Hirvoja nimetab enne kostja selgumist kohtusse minemist eeltõendamismenetluseks. “Kohus saab pöörduda isiku avalduse alusel internetiteenuse osutaja poole ja öelda, et minu poole pöördus inimene, keda on internetis laimatud, solvatud, ta nõuab võlaõigusseaduse alusel kahjutasu. Palun teatage mulle selle kommentaari tegija andmed, kus arvutist see kommentaar tehti,” kirjeldas ta protsessi kulgu.
Samas on seaduseelnõu seletuses kirjas, et juriidilise isiku vastutus ei kehti juhul, kui infoühiskonna teenuse seadus (§-d 8-10) selle välistab.
Nimetatud paragrahvides on aga kirjas, et kui osutatakse teenust, mis seisneb üksnes teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumises, ei vastuta teenuse osutaja edastatava teabe sisu eest tingimusel, et ta ei algata edastust, ei vali edastuse vastuvõtjat ega ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.
Hirvoja teatas Delfile, et siinjuures tuleb aga lisaks arvesse võtta avalikustamise aspekti ja küsimust, kas avalikustamine on ikka osa edastamisest või mitte. “Täpsed piirid nende mõistete sisustamiseks tuleb kohtupraktika käigus selgeks vaielda,” lisas ta.
Asekantsler sõnas, et isegi siis, kui talletamine ja edastamine hõlmaks ka avalikustamist, vastutab portaalipidaja juhul, kui on teadlik õigusvastasest kommentaarist. Selle, kas portaalipidaja on teadlik, otsustab kohus.
Oht vabale netisuhtlusele
“Põhiprobleemina on välja toodud anonüümse kommentaatori tuvastamise küsimus ja üllatuslikult soovitakse vastutust tuvastamata isiku teo eest panna vahendaja õlgadele,” nentis Delfi juhatuse esimees Ville Jehe. See aga oleks tema sõnul pretsedent nii Euroopa Liidus kui Ameerikas, kus seda teed on välditud ja kindlasti väga negatiivne sõnum välismaailmale.
“Sellise planeeritud sanktsiooni kehtestamine viiks paljude internetis tekkinud suhtlusvahendite piiramiseni, perspektiivis kaoksid blogid, kommentaarifunktsioonid, foorumid, aga seejärel ka Skype, MSN ja e-mail - kõikides nimetatud kommunikatsioonivahendites on võimalik luua anonüümseid postitusi, mille tegelikku autorit on raske või võimatu tuvastada,” sõnas Jehe. “Kas me seda tahamegi? Avaldada tulevikus mõtteid ainult globaalsetel teemadel kuskil välismaailmas asuvatel saitidel, sest Eestis ega eestikeelsena pole säilinud ühtegi sellist võimalust?”
Lang siunab anonüümsust
Lang taunib seda, et netiportaalid ei vastuta nende keskkonda kirjutatud kommentaaride eest. Ka ei meeldi talle asjaolu, et kommentaatorid esinevad sisuliselt anonüümselt. Tema sõnul ei menetle ükski riigiasutus põhimõtteliselt anonüümseid vihjed. Samas on maksu- ja tolliametil anonüümne vihjetelefon ja ka justiitsministeeriumis on loodud korruptsioonivastase võitluse anonüümse vihjetelefon.
Seadusemuudatuses on kirjutatud, et vastutusele võetakse meediaväljaanded, kes avaldavad sõjapropaganda ning sotsiaalse vaenu õhutamise sisuga artikleid või muid tekste.
Langi sõnul saab tekstide all mõista kõike seda, mis on seotud vaenu õhutamisega. Põhiseadusega on kirjas kõik see, mis on seotud vaenu õhutamisega: rassilise vaenu õhutamine, sotsiaalse vaenu õhutamine jne. “Küsimus pole selles, et keegi paneb üles avatud diskussiooni, vaid selles, et keegi kutsub üles kedagi mingi grupikuuluvuse pärast represseerima, tema suhtes halvasti käitume ja nii edasi. See on vaenu õhutamine,” seletab ta.
Laim — see on igaühe enda tunnetada
“Mind üllatab, et neid kohtuasju, kus nõutakse rahalisi hüvitisi ajakirjandusväljaannetelt või netiportaalidelt, praktiliselt pole,” sõnas Lang. Tema meelest kannataks Eesti kohtusüsteem väga edukalt välja massiliste laimusüüdistuste esitamise laviini.
Ville Jehe sõnul võib uue seaduseelnõu juurutamine kutsuda esile ohtralt pseudoprotsesse kohtutes. Näiteks on võimalikud juhtumid, kus inimene kirjutab ise anonüümselt enda kohta kommentaari ja kaebab foorumipidaja kohtusse ning nõuab valuraha.
Kohtupraktika ja väljamõistetud kahjutasud kutsuvad Langi sõnul kindlasti korrale seda osa kommentaatoritest, kelle elu sisu tundub olevat kellegi solvamine, mõnitamine või lihtsalt laimu levitamine.
Samas on Lang öelnud Kuku raadio “Keskpäevatunnis”, et kultuuriministeeriumi aitaks korrastada vaid aknast sisse visatud granaat. Langi sõnul ei leidnud kaitsepolitsei, et see on vaenu õhutamine. Ka on Lang kommenteerinud Marko Mihkelsoni esinemist sõnadega: “t*ra, r*sk, sellist ila pean kuulama.”
