peresuhted

Mullu suri narkoüledoosi tõttu 133 inimest üle Eesti, neist valdav osa elas Harjumaal.

KODUTOHTER: Kevadel näib elutempo nii vaimses kui ka füüsilises mõttes ebaharilikult kiireks kosuvat. Vähe veel tööl käiva lapsevanema tavastressist, nüüd on pere võsukestel kätte jõudnud ka eksamite aeg. Mida ja kuidas sel tormilisel etapil arvestada ning kuidas oma last toetada, sellest räägime psühholoogilise nõustaja Rita Rätsepaga.

"Kodutunne" on täna Sangaste vallas, Keeni külas Maarika juures, kelle elusaatus on suhteliselt sarnane paljudele meie saates osalenutele. Ta on üksikema, kelle kasvatatada on 5 last ja seda ilma laste isade toetuseta.

„Puudega lapse isal peab surnumatja nägu peas olema,” tõdeb raamatu „Issi, kus me lähme?” autor Jean-Louis Fournier. „Ta ei tohigi enam naerda, see oleks halva maitse musternäidis. Kui tal on kaks puuetega last, siis tuleb kõik kahega korrutada — välja peab ta ka nägema kaks korda õnnetum.” Ja imestab — kui tavaline laps end millegagi kokku mäkerdab, on selle üle naermine tavaline, aga puudega lapse üle ei julge keegi üheski olukorras naerda.

Lugedes naisteajakirjadest uuringuid selle kohta, et kolimine ja remont on paarisuhte suurimad proovikivid, ma varem vaid muigasin ja arvasin, et on ikka napakad — kes siis sellise pisiasja pärast tülli viitsib minna. Nüüd, kui meil on kolimine ees, mõtlen hoopis teisiti. Hetkel on mul väga raske ette kujutada, et kolin kokku mehega, kellega me ei suuda kokkuleppele jõuda isegi teelusikate osas, rääkimata suurematest ja tähtsamatest otsustest!

Saatuslik ja juhuslik “taustauuring” on mu hinges segaduse tekitanud, ajab südame valutama ja üldse kõik sassi, kirjutab üks murelik naine Naisteka foorumis oma suurest murest.

ELUKIRI: Ämmanalju oleme ilmselt kõik kuulnud, aga kuidas kujunevad suhted äiaga? Noorpere ootab äialt mõistlikku nõu, aga oma asju tahetakse ikka ise otsustada.

Mure : Mu isa lahutas minu emast kui olin noor ja me ei ole peaaegu üldse suhelnud pärast seda. Elan ka praegu oma emaga ja isa lahkumine ei ole mänginud suurt rolli minu elus. Kuid viimase paari kuu jooksul, olen hakanud teda igatsema. Ei tea, kas igatsus on õige sõna, kuid kuna ta ei proovi minuga suhelda ja ema sõnul ka alimente maksa, siis on mul tunne, et ta lihtsalt ei hooli minust. Sünnipäevadel ei saada sõnumitki ega midagi ning kui mina proovin helistada ei võta ta vastu.

Jälle see aknapesu! Tolmurullid jooksevad mööda põrandat, aga koristada üldse ei viitsi... Naistekas annab sulle 15 head põhjust, miks peaksid edaspidi kodutöödesse hoopis positiivsemalt suhtuma!

Üksikemad, ausalt, ma mõistan teid, et teie poeg on teie elu armastus ja hinge roosiõis, kuid see ei tähenda, et te peaksite temast kasvatama memmeka, kes ise endaga hakkama ei saa. Vaid emaga kasvanud pojast ei pea tingimata saama hädavares!

Oleme mehega mõelnud juba tükk aega kolmandast lapsest. Titeisu on suur, kuid hirmud kolme väikese lapsega hakkama saamise ees ei taha kuidagi taanduda. Kaasaelajaid ja toetajaid on vähe - pigem peavad ka tuttavad ja sugulased sellist plaani täiesti napakaks.

Caroline on üks paljudest naistest, kes on koos abikaasaga otsustanud, et ühest lapsest talle piisab. Kuid selline idee ei meeldi ta sugulastele, tuttavatele ega isegi võhivõõrastele, kes pärivad pidevalt, millal uus tita sünnib ning nimetavad ühelapselist naist isekaks ja õelaks. Kas ühe lapsega "piirduv" vanem on tõesti isekas?

Keskmisest vinnilisest lontkõrvast kasvatab ühikaelu kiiresti asjaliku noore inimese

Lapsed armastavad joonistada oma perekonda. Seejuures ei pea nad kinni ei mõõtudest ega proportsioonidest. Samas näitavad nende joonistused täpselt nendele lähedaste inimeste omavahelisi suhteid.

Kõik emad-isad (ja ka vanaemad-vanaisad!) väidavad, et neil lemmik(lapse)last ei ole. Kõik nad valetavad. Lemmikjäreltulija soosimine on üks hoolikamalt varjatud peresaladusi.

Lapse jaoks on väga oluline see, kuidas tema tegemisi ja käitumist hinnatakse. See aitab kujundada temas isiksust.

Selgub, et Briti lapsed ei tea tänapäeval, mis tunne on puude otsas ronida, kala püüda, onni ehitada või kive üle jõe loopida. Uuring näitas, et vaid 10% lastest mängib õues ja metsas, ülejäänud veedavad aega kas toas või linnatänavail.

Särtsakas tantsutreener Monika Tuvi , kes utsitab trimmisaates karismaatilist Kaupot, tunnistab, et naudib täielikult emaks ja perenaiseks olemist, vahendab ajakiri Naised.

Täiskasvanud arvavad, et nad teavad alati kõige paremini, mis lastele hea on ning armastavad kekutada oma põhjatu teadmistepagasiga lastekasvatamise osas. Kuid kas keegi on kunagi vaevunud lastelt endilt küsima, mida nad tahaksid ja vajaksid? Kaks 17aastast tüdrukut otsustasid asjad paika panna ning kirjutasid vanematele teismeliste kasvatamise õpiku.

Anu Saagimi sünnipäevaga seoses on olnud palju juttu sellest, kas sellises vanuses naine võib olla veel nooruslik ja käituda kui teismeline. Minu ema on olnud selline naine, kes on üritanud vananemise vastu võidelda iga hinna eest ning keeldub oma tõelist vanust tunnistamast. Ta varastas mu kapist riideid ja kosmeetikat ning tahtis minuga koos klubides käia. See oli piinlik ja ma häbenesin oma ema!

Eestis kurdavad vanemad tihti, et lapsed külastavad neid harva, kõigil on omad tegemised. Pereliikmed võõrduvad teineteisest. Sellest, milline on vanemate inimeste elu Egiptuses, kirjutab Nele Siplane aprillikuu Elukirjas.

Kui ma olin 25 ja keskendusin karjäärile, ütlesin sõbrannadele alatasa, et kui mul kunagi perekond tekib, võtan hoo maha! Siis leian aja, et perekonnale keskenduda. Nüüd olen 34 ja ikka vallaline. Ja tean viimaks, et perekond ei teki ise, suhted nõuavad aega. Minu jaoks aga on rong vist lõplikult läinud.

Olen oma mehega koos olnud juba kaheksa aastat, aga mehe pere ei ole minu olemasoluga tänaseni leppinud. Meil on ka laps, aga teda ei suudeta samuti omaks võtta - mehe lapsed eelmisest abielust saavad mehepoolsetelt sugulastelt palju rohkem tähelepanu, armastust ja kingitusi.

Naisteka foorumisse kirjutas oma murest üks õnnetu ema , kes tunneb, et ta ei ole oma poega õigesti kasvatanud.