perekond

"Kodutunne" on täna Sangaste vallas, Keeni külas Maarika juures, kelle elusaatus on suhteliselt sarnane paljudele meie saates osalenutele. Ta on üksikema, kelle kasvatatada on 5 last ja seda ilma laste isade toetuseta.

„Puudega lapse isal peab surnumatja nägu peas olema,” tõdeb raamatu „Issi, kus me lähme?” autor Jean-Louis Fournier. „Ta ei tohigi enam naerda, see oleks halva maitse musternäidis. Kui tal on kaks puuetega last, siis tuleb kõik kahega korrutada — välja peab ta ka nägema kaks korda õnnetum.” Ja imestab — kui tavaline laps end millegagi kokku mäkerdab, on selle üle naermine tavaline, aga puudega lapse üle ei julge keegi üheski olukorras naerda.

Viis aastat tagasi Portugalis kadunuks jäänud Madeleine McCanni juhtumis on uus vihje, mida eradetektiivid püüavad nüüd kontrollida. Nimelt nähti tüdrukut paar päeva pärast kadumist Costa del Solis koos saksa või hollandi perega.

Marylin Mansfieldi kodus on üle kolmesaja erineva nuku, keda ta kohtleb nagu oma päris lapsi, kirjutab Oddity Central. “Võtan oma nukke kõikjale, kuhu võetakse ka päris beebisid,” rääib pluss-suuruses modell. “Ma ei tee seda selleks, et inimesi šokeerida — see teeb mind õnnelikuks,” räägib naine, kes igatseb aega, mil ta päris lapsed veel beebid olid.

Lugedes naisteajakirjadest uuringuid selle kohta, et kolimine ja remont on paarisuhte suurimad proovikivid, ma varem vaid muigasin ja arvasin, et on ikka napakad — kes siis sellise pisiasja pärast tülli viitsib minna. Nüüd, kui meil on kolimine ees, mõtlen hoopis teisiti. Hetkel on mul väga raske ette kujutada, et kolin kokku mehega, kellega me ei suuda kokkuleppele jõuda isegi teelusikate osas, rääkimata suurematest ja tähtsamatest otsustest!

Saatuslik ja juhuslik “taustauuring” on mu hinges segaduse tekitanud, ajab südame valutama ja üldse kõik sassi, kirjutab üks murelik naine Naisteka foorumis oma suurest murest.

ELUKIRI: Ämmanalju oleme ilmselt kõik kuulnud, aga kuidas kujunevad suhted äiaga? Noorpere ootab äialt mõistlikku nõu, aga oma asju tahetakse ikka ise otsustada.

Olen nüüd olukorras, kus pärast kolmeaastast kooselu olen jäänud koos pisipojaga mehe elus teisele kohale. Niipea, kui ilmad veidi soojemaks läksid, pole teda meie jaoks enam olemas, nüüd mõlgub meeles vaid grillõhtu sõpradega ja liitrite kaupa õlut sinna kõrvale.

Küsisime lugejatelt, kas nemad saaksid hakkama, kui meest ühel hetkel enam kõrval pole või on paljude naiste "õpitud abitus" omane ka neile. Selgus, et eestlannad on visad - traditsioonilised "meestetööd" saavad hõlpsalt tehtud ja meest poleks justkui majja tarviski!

“Eesti on lahutuste arvukuse poolest maailmas esirinnas — väike ja põhjamaine on teravdatult tundlik,” kirjutab Kati Saara Vatmann ajakirjas Eesti Naine. “Pimedad ja külmad aastaajad on mitmekordselt kulukad ja ja tuletavad surelikkust jõuliselt meelde.”

Piiri taga töötav noor inimene on Eestimaal õige pea kujunemas erandist reegliks. Kuna meie pisikeses vallas aga see reegel veel ei tundu kehtivat, siis otsustasin rahuldada sellel teemal oma uudishimu. Sinimäelt pärit ja hetkel Norra kuningriigis elava Kerth Koppega sain vallamajas kokku ühel lumisel veebruarikuu hommikul.

Kuidas muuta igahommikune koolitee põnevamaks? Miks mitte lauluga! Videos näeme perekonda, kes on oma igahommikuseks traditsiooniks valinud Queeni kuulsa loo laulmise. Ja midagi pole öelda — päris tore esitlus noorte koolijütside poolt. VAATA VIDEOST:

Üksikemad, ausalt, ma mõistan teid, et teie poeg on teie elu armastus ja hinge roosiõis, kuid see ei tähenda, et te peaksite temast kasvatama memmeka, kes ise endaga hakkama ei saa. Vaid emaga kasvanud pojast ei pea tingimata saama hädavares!

Oleme mehega mõelnud juba tükk aega kolmandast lapsest. Titeisu on suur, kuid hirmud kolme väikese lapsega hakkama saamise ees ei taha kuidagi taanduda. Kaasaelajaid ja toetajaid on vähe - pigem peavad ka tuttavad ja sugulased sellist plaani täiesti napakaks.

Mulle teinekord tundub, et inimeste elu käib mingite kummaliste sünkroniseeritud tsüklite kaupa. On suved, mis on “pulmasuved“ — üks abiellumine teise otsa, muudkui jookse perbüroosid mööda. Siis on ajad, mil tundub, et KÕIK on ühekorraga rasedaks jäänud. Loomulikult on ka kevaded, kus kõik su sõbrad lõpetavad üheaegselt ülikoole. Ja talved, kus kõigi sõprade autodega samaaegselt midagi juhtub.

KODU& AED : Kaunis maastik on otsekui kingitus vaataja silmadele. Perekond Pruuli hoogsalt kujundatud ja värvikas aed arvestab ning täiendab vaateid ümbritsevale maastikule, pakkudes ümbruskonnale nakatavat eeskuju. Võistlusel Kodu Kauniks 2011 pälvis perekond Pruuli aed Antsla vallas Võrumaal parima maastikuhoolduse eest Husqvarna auhinna, 1500 eurot.

Beebiootel või juba sünnitanud naisteni jõuab väga kiiresti arusaam, kui ütlemata suur hulk inimesi teab, kuidas lapsi õigesti oodata, kuidas ilmale tuua ja kuidas neid kasvatada.

Caroline on üks paljudest naistest, kes on koos abikaasaga otsustanud, et ühest lapsest talle piisab. Kuid selline idee ei meeldi ta sugulastele, tuttavatele ega isegi võhivõõrastele, kes pärivad pidevalt, millal uus tita sünnib ning nimetavad ühelapselist naist isekaks ja õelaks. Kas ühe lapsega "piirduv" vanem on tõesti isekas?

Lapsed armastavad joonistada oma perekonda. Seejuures ei pea nad kinni ei mõõtudest ega proportsioonidest. Samas näitavad nende joonistused täpselt nendele lähedaste inimeste omavahelisi suhteid.

Kõik emad-isad (ja ka vanaemad-vanaisad!) väidavad, et neil lemmik(lapse)last ei ole. Kõik nad valetavad. Lemmikjäreltulija soosimine on üks hoolikamalt varjatud peresaladusi.

Lapse jaoks on väga oluline see, kuidas tema tegemisi ja käitumist hinnatakse. See aitab kujundada temas isiksust.

Selgub, et Briti lapsed ei tea tänapäeval, mis tunne on puude otsas ronida, kala püüda, onni ehitada või kive üle jõe loopida. Uuring näitas, et vaid 10% lastest mängib õues ja metsas, ülejäänud veedavad aega kas toas või linnatänavail.

Särtsakas tantsutreener Monika Tuvi , kes utsitab trimmisaates karismaatilist Kaupot, tunnistab, et naudib täielikult emaks ja perenaiseks olemist, vahendab ajakiri Naised.

Täiskasvanud arvavad, et nad teavad alati kõige paremini, mis lastele hea on ning armastavad kekutada oma põhjatu teadmistepagasiga lastekasvatamise osas. Kuid kas keegi on kunagi vaevunud lastelt endilt küsima, mida nad tahaksid ja vajaksid? Kaks 17aastast tüdrukut otsustasid asjad paika panna ning kirjutasid vanematele teismeliste kasvatamise õpiku.