Mait Malmsten

Kas teie teate, mida tähendab koerte keeles "Tah-ti-tah beeba küiitsi"? Meie teame. "Tere, tere, väike kutsu!" - nii kõlab see lause inimestele arusaadavas keeles. Lastele jagas oma saladust lastekirjanik Kerttu Soans, kes külastas Harkujärve kooli lugemisõhtut 13. märtsil.

Andrei Hvostov mõtestab Tom Stoppardi “Utoopia rannikut” triloogia kahe esimese osa põhjal.

Mäletate, kuidas 2. märtsil läks kogu Eesti rahvas põlema, sest Eesti Laulu vaheklipid olid mõnede arvates solvavad, teiste nägemuste järgi aga naljakad.

Endla teatripreemiate jagamisel pakkusid Aasta meeskõrvalosatäitja Mait Malmsten ja tema armastatu näitlejatar Harriet Toompere tele- ja teatripublikule armsa vaatepildi, suudeldes otse laval, auhinnad käes! Näha on, et selles peres pole armulõõm kustunud.

Endla teatripreemiate jagamisele kogunes ohtralt kultuuritegelasi, kellest paljud olid pidanud vajalikuks end ka kaunitesse õhtutualettidesse riietada.

Eesti Teatriliit jagas teatripäeval auhindu. Esile tõsteti ka teatri NO99 kiirreaktsiooni korras loodud “Reformi­erakonna juhatuse koosolekut”, mis kindlasti mõnelgi harja punaseks ajab.

Kui triloogia esimene osa Linnateatris on suur mõttetiheduse poolest, siis teine osa Draama­teatris on lihtsalt suur.

Täna tähistab Eesti teatrirahvas traditsiooniliselt rahvusvahelist teatripäeva ja nii jagati täna Endla teatris eelmise aasta loomingu eest teatri aastaauhindu.

"Kruudid" on seikluskomöödia, mis viib meid tagasi kaugesse aega ning mis räägib maailma esimesest perekonnast.

"Eesti laulu" finaalkontserdi esituste vahepeal jõudsid ETV eetrisse Andrus Kivirähki kirjutatud klipid, mis kirjeldasid, mida erinevad maailma rahvas eestlastest arvavad.

2. märtsil Nokia Kontserdimajas toimuvas Eesti Laulu finaalis pakutakse televaatajale lisaks muusikale ka teravat nalja - võistluse vaheklippides kõdistavad vaataja huumorisoont Mait Malmsten ja Jan Uuspõld , kes uurivad, mida erinevate rahvuste esindajad eestlastest arvavad.

Film on õnnestunud, kui seal on kasvõi üks hea meeldejääv laul, ning sellele tingimusele Eesti esimene televisioonifilm „Näitleja Joller” tõepoolest vastab.

Linnateatri eilsel sünnipäeval parima lavastajatöö kolleegipreemia saanud Elmo Nüganen on praegu koormatud mitme ülipõneva tööga. Pärast Tammsaare lavastamist Riias on ta teinud filmirolli Gruusias. Õige pea näevad inimesed tema lavastatud Eesti Vabariigi aastapäevakontserti. Pärast suurprojekti „Utoopia rannik” teise osa lavastamist Draamateatris asub Nüganen kevadel tegema Leo Kunnasega kahasse kirjutatud ajaloolist filmi „1944”.

Kuulajate soovil toob Vikerraadio kevadel taas eetrisse "Meelejahutaja" ning korraldab vaimukate sketšide leidmiseks konkursi, kust võivad osa võtta kõik naljalembesed huvilised.

„Hüljatute” filmiversioon ei jää alla muusikali enda võidukäigule: kõik osad on ülikvaliteetsed ja sobitatud loogiliseks tervikuks.

Eesti Draamateater võttis eile traditsioonilisel Antsude peol kokku lõpusirgele jõudnud aasta ning jagas kolleegipreemiaid. Tänavune Antsude pidu toimus juba 14. korda. Lõppeva aasta silmapaistva töö eest antavaid kolleegipreemiaid nimetab Draamateater teatri suurkujude ( Ants Eskola , Ants Lauter , Ants Jõgi jt) järgi Antsudeks, välja on neid antud 1999. aastast alates.

Esmakordselt Eesti Draamateatri kolleegipreemiate Antsude ajaloos läks sel aastal nii meespeaosa kui ka kõrvalosa Ants ühele ja samale näitlejale - kahekordseks Antsuks pärjati Mait Malmsten .

Kasiinosõltlastest filmi teinud lavastaja Ain Mäeots ütleb, et inimene, kes läheb õnnega mängima, peab endale väga hästi aru andma, mida ta teeb, ning mülkasse sattudes lootma esmalt iseendale.

Hinnatud režissöör ning stsenarist Ilmar Raag üllatab vaatajaid peagi uue linateosega. Nimelt jõuab 2013. aasta sügisel vaatajateni armastusfilm “Kertu”. Tegu on filmiga, mida kas armastatakse või vihatakse - külmaks ei jäta see kedagi.

Eesti Päevalehe filmisarja selle nädala mängufilmi “ Detsembrikuumust ” on nimetatud “meie päris oma actionfilmiks”. Samuti on Lauri Vahtre ja Mihkel Ulmani stsenaariumi kommunistide kavandatud riigipöördest 1924. aastal peetud liiga riigitruuks ja lihtsustatuks. Kuidas iganes, näitleja Mait Malmsten mängis ühe peategelase, riigipööraja Jurist Jaani tumeda sära eriti silmapaistvaks ja karismaatiliseks.

Ajalooliste filmide puhul juhitakse tähelepanu asjaolule, et need on ikkagi fiktiivsed narratiivid, millest oleks vale ajaloolist tõepära otsida.

Draamateatri „Hävituse ingel” näitab, kuidas poliitkorrektse asjade klaarimise taga on palju varjatut.

Selle sügise kinokava on pakkunud Märjamaal „Eesti film 100" raames heldelt uusi kodumaiseid filme, mida publik on huviga vaatamas käinud.

Neljapäeval, 8. novembril saab Eesti filmimaastik taas ühe liikme võrra rikkamaks – Coca Cola Plazas esilinastub Ain Mäeotsa mängufilm „Deemonid“.