lastekasvatamine

Euroopat raputanud majanduskriis on jätnud kõige sügavamaid jälgi Kreekasse, kus inimesed on tänavatel protestinud, heakorda rikkunud ja muulgi moel rahulolematust välja näidanud. Daily Maili ajakirjanik Sue Reid on aga sattunud veelgi valusamate haavade lähedale ning kohtunud Kreeka emadega, kes on sunnitud enda ja laste päästmiseks oma lapsed ära andma või hoopiski maha müüma.

Emaks saamine annab sulle juurde tohutul hulgal teadmisi ja kogemusi, millest sa varem ei osanud isegi puudust tunda. Loe siit, kuidas lapse sünd su vaateid elule muudab ning milliseid tarkuseid juurde annab.

Küsisime emadelt, mis on kõige parem, ilusaim ja oodatuim emadepäevakink, mida nad sooviksid. Selgus, et head emad ei vaja kalleid kingitusi — kõige paremad on enda lapsed ja ilusaim kingitus nende õnn ja rahulolu.

Liisa Pakosta (42) päevad on kiired: ta kasvatab viit last ja töötab riigikogus. Ehkki naine on paljulapselisest perest unistanud nii kaua kui ta mäletab, tunnistab ta ajakirjale Naised, et laste saamine ja kasvatamine pole alati kerge olnud.

Rahvusvahelise lasteorganisatsiooni raporti järgi kuulub Eesti maailma parimate riikide hulka, kus ema olla. Ajakiri Naised uuris kolme lapse emalt treener Anna Levandilt, kas siis Eestis on hea lapsi kasvatada.

Lastekaitseorganisatsioon Save the Children koostas 2012. aasta emade indeksi. Parim riik laste kasvatamiseks on võidukalt Norra, kõige kehvemini käib emade käsi Nigeerias. Eesti pääses 165 riigi seas koguni esikahekümnesse, edestades 17. kohal isegi USA-d.

Lastekaitseorganisatsioon Save the Children on koostanud 2012. aasta emade indeksi, kus tehtud kokkuvõtlik ülevaade naiste ja laste tervisest, haridusest ja majanduslikust seisundist 165 maailmariigis. Emade indeks pannakse kokku naiste ja laste indeksist, kus kummaski võetakse arvesse tervist, haridust, majaduslikku olukorda, palgalõhet, võimalusi poliitikavaldkonnas läbi lüüa jms. Laste indeksi koostamisel võeti arvesse alla 5aastaste laste suremust ning haridust omandavate laste osakaalu.

Lastekaitseorganisatsioon Save the Children on koostanud 2012. aasta emade indeksi, kus tehtud kokkuvõtlik ülevaade naiste ja laste tervisest, haridusest ja majanduslikust seisundist 165 maailmariigis. Parim riik laste kasvatamiseks on võidukalt Norra, kõige kehvemini käib emade käsi Nigeerias. Eesti pääses 165 riigi seas koguni esikahekümnesse, edestades 17. kohal isegi USA-d.

Hiljutise uurimuse järgi on Nigeeria üks halvimaid riike, kus emaks saada, kirjutab Daily Mail. Lääne-Aafrika riik on tõuganud esikohalt Afganistani. Parim riik emadele on aga Norra.

Eelmisel nädalal kirjutas ema, kuidas tema lasteaialaps oleks end salliga peaaegu üles poonud ja kasvatajad seisid lobisedes eemal . Õnnetusi on aga ennegi juhtunud - kinni kipuvad jääma jopenöörid ja tossupaelad, liiga lohvakad püksisääred jne.

ELUKIRI: Ämmanalju oleme ilmselt kõik kuulnud, aga kuidas kujunevad suhted äiaga? Noorpere ootab äialt mõistlikku nõu, aga oma asju tahetakse ikka ise otsustada.

Kui ma väiksena koolist tulin, panin ma esimese asjana õueriided selga ja otsisin oma tänaval elavad lapsed üles. Hommikul ärgates tahtsin ma esimese asjana kontrollida, kas mu nukkudel on ikka “kõhud täis” ja kas ehk on juba see päev, mil ajalehega tuleb kaasa laste koomiks ja ristsõna. Leidsin alati tegevust ja sama tegid mu õed-vennad. Meil oli koos ilmatult lõbus, me leiutasime lõputult tegevusi. Kuid nüüd sõprade-tuttavate lapsi vaadates tuleb tõdeda, et loovus on möödanik, enda leiutatud mängud ajast ja arust… Televiisor on nagu püha lehm keset tuba ja lapsed krõllis silmadega selle ümber. Laste huumor piirdub multikanaljadega, mängud (ja kaklused) televiisorist nähtuga.

Tänavate pimendamine on viimasel ajal palju furoori tekitanud — kokkuhoiu huvides vähendati Tallinnas tänavavalgustust enam kui kolmesajal tänaval. Inimesed on murelikud ja väsinud üllatumast, et taas hoitakse kokku millegi täiesti kummalise pealt. Eriti murelikud on aga need inimesed, kes elavad rajoonides või tänavatel, mis vajaksid pimendamise asemel pigem lisavalgustust.

Teadlased hoiatavad, et lastel, kes on liiga kauaks emaüsasse jäänud, on kahekordne risk hiljem erinevate käitumisprobleemide all kannatada, kirjutab Daily Mail. Uuring näitas, et beebid, kes sündisid alles 42. nädalal või pärast seda on hoopis suurem oht hiljem erinevate tervise- ja käitumisprobleemide käes kannatada kui neil lastel, kes tulid ilmale 40. nädalal või vahetult sel ajal.

Mu poeg on kuueaastane, oktoobris saab seitsmeseks. Oleme poja sünnist saati kavatsenud ta niimoodi kooli panna, et läheb kuueaastaselt ja saab siis kohe oktoobris seitse - nüüd on mul aga tunne, et peaksime veel aasta ootama... või kaks. Mul on viimase aasta jooksul tekkinud tunne, et ta on lihtsalt nii saamatu... Teistest omavanustest justkui lootusetult maas.

Hiljuti jalutas kuueaastane Kristjan oma ema sülearvutiga enda toast elutoa poole. Enne kui ta arugi sai, olid ta väikeste sõrmede haare teda alt vedanud ja ema arvuti suure pauguga koridoripõrandale lennanud. Kätega pead kinni hoides karjatas ema: "Mida sa tegid?!"

Laulja ja näitlejanna Hilary Duff sünnitas hiljuti imearmsa väikese poja. Väike Luca paneb värske ema silmad iga päev särama ja naijne räägib oma lapsest heldinult. Hiljuti tunnistas Hilary meediale, et on alles hoidnud isegi oma poja nabaköndi...

Me vaatame emasid ja nende üle käte läinud lapsi, mõeldes, et saaksime ise kindlasti paremini hakkama. Meie küll oma lapsel hilja öösel televiisori ees istuda ei lubaks. Meie ei läheks kohe kindlasti väikese lapsega kiirtoitu sööma. Me oleksime tõelised musteremad. "Oota kuni sa ise lapse saad," ütlevad emad lausa närvi ajavalt teadja näoga ning me ajame lõua püsti: "Ootangi. Ja teen teisiti!"

Lugesin inimeste kommentaare pihtimusele “Ma ei julge oma mehele öelda, mis soost laps meile tegelikult sünnib… ” ja läksin ikka üsna endast välja. Inimesed, kes tõenäoliselt pole ise ilmas ühtegi last sünnitanud, tulevad targutama, et laps on laps, peaasi, et terve. Nojah, muidugi peab laps olema terve, aga pojal ja tütrel on vahe ja emal on õigus sellest vahest hoolida!

Madonna on otsustanud pärast seda, kui tema 15-aastane tütar Lourdes suitsetamisega vahele jäi karmimaks emaks hakata.

Lapsed armastavad joonistada oma perekonda. Seejuures ei pea nad kinni ei mõõtudest ega proportsioonidest. Samas näitavad nende joonistused täpselt nendele lähedaste inimeste omavahelisi suhteid.

Kõik emad-isad (ja ka vanaemad-vanaisad!) väidavad, et neil lemmik(lapse)last ei ole. Kõik nad valetavad. Lemmikjäreltulija soosimine on üks hoolikamalt varjatud peresaladusi.

Lapse jaoks on väga oluline see, kuidas tema tegemisi ja käitumist hinnatakse. See aitab kujundada temas isiksust.

Selgub, et Briti lapsed ei tea tänapäeval, mis tunne on puude otsas ronida, kala püüda, onni ehitada või kive üle jõe loopida. Uuring näitas, et vaid 10% lastest mängib õues ja metsas, ülejäänud veedavad aega kas toas või linnatänavail.