Isadus

Pere ja Kodu kolumnist Henry Kõrvits alias räppar Genka kirjutab oma aprillikuukolumnis lapsega väljas söömas käimisest. “Enne tütre sündi poleks ma kunagi osanud öelda, millises einestamispunktis on laste mängunurk,” tõdeb ta. “Ma lihtsalt ei osanud sellist asja üldse vaadata, kuna puudus põhjus.”

Perekooli foorumis võttis sõna naine, kes ei saa aru, miks mujal maailmas on normaalne, et laps jääb vanemate lahkumineku järel isaga elama, kuid Eestis on see justkui tabu — siinsed mehed ei oskavatki oma last üksinda kasvatada!

"Ennetamaks meediaeinsteinide maagilist mõju, otsustasin lapsele ise pisut tarkust jagada," kirjutab Henry Kõrvits alias räppar Genka oma kolumnis ajakirjale Pere ja Kodu.

Küsisime lugejatelt, kas nemad on kunagi oma lapse kuhugi unustanud. Kõike võib ju juhtuda. Selgus, et nii mõnigi laps on pidanud oma isa-ema pisut kauem lasteaias ootama või on vankris magav beebi poe ette unustatud... Üks kommenteerija jagas meiega aga väga vaimukat ja südantsoojendavat lugu.

"Meie soolise võrdõiguslikkuse volinik naudib oma palka ja hüvesid, aga ei ole siiani suutnud selle peale tulla, et väga suur hulk rahvastikust on kriminaalselt (kelmus) sattunud olukorda, kus tehakse aastatega väga suuri kulutusi ja rakendatakse oma aega, kuna naine on serveerinud heausksele mehele tegelikkuses suvalise mehega tehtud lapse just oma abikaasa lapsena! Järelikult on naine kõrgendatud vastutuse subjektiks, kuna naine on ALATI teadlik, et ta on oma lapse ema, aga mees peab heauskselt lootma naise mesijutule.

Talvised ajad tõid Eestis märgatava huvi kasvu DNA sugulustestide vastu. Eesti ettevõte DNA Test OÜ täheldab, et võrreldes varasema aastaga tõusid nii kodus tehtavate isadustestide kui ka kõikide teiste sugulustestide tellimise sagedus 133% ehk rohkem kui kahekordne kasv. Suur hulk teste sooritati just vahetult enne 24. detsembrit.Suuremas pildis on antud trend edasi kandumas ka 2012. aastasse.

David Beckham tunnistab, et on "hirmus" näha, kuidas tema lapsed kasvavad aina suuremaks, kuid lisab, et see on samas ka väga väärtuslik kogemus.

Naistekas küll teab, et Eestis on väga häid isasid, kuid selline kommentaar saabus lugejakirjale “Kuidas mu naisest sai rongaema… ” . Loe ja mõtle — mida arvad sina?

Lugesin Naistekas avaldatud muret "Mul on oma lapsest kõrini!" ja see kutsus minus jälle esile tunded, mis hõlmasid viis aastat tagasi terve mu elu... Mu naine lahkus minu ja lapse kõrvalt peaaegu päeva pealt ja ma ei anna seda talle kunagi andeks!

Judoka Martin Padar abiellus kaks aastat tagasi suure armastuse Veronikaga, kirjutab ajakiri Naisteleht. Nüüd juba kuu aega kasvab nende peres väike Sven-Mathias — just tema olevat mehe sõnul tema elust veel puudu olnud!

Bändi Ewert and The Two Dragons süda Ewert Sundja rääkis ajakirjale Pere ja Kodu, milline peaks olema hea isa. Ewerti naine Kadri puuris meest küsimustega, milline on tema meelest hea isa — on see küsimus ju iseenesest aktuaalne, sest kevadel on perre sündimas veel üks laps. Selgus, et Ewerti meelest on hea isa... tema ise!

Lapse sünd lööb kogu vanemate senise maailma kapitaalselt segi. Eriti ehmunud ja segaduses on just värsked isad , kel pole tavaliselt õrna aimugi, kuidas selle pisikese vääksuva olendiga hakkama saada, mida temaga teha ja kuhu poole peaks jooksma hakkama, et elu uuesti rahulikuks ja rutiinseks muutuks. Neid kümmet asja sa kohe kindlasti tegema ei peaks.

Mulle ja mu mehele sündis neli kuud tagasi väike tütar — ta on ilus, armas ja habras ning me armastame teda piiritult! Kuna ta on ühtlasi meie esimene laps , siis käib meil n-ö õppimine töö käigus. Ema on mind nõu ja jõuga aidanud, kuid mitte eriti palju ning ämma mul pole. Ka lähedastel sõbrannadel pole veel lapsi, nii et kõik nõuanded ja nipid saan raamatutest ja foorumites teistelt emadelt. Olen enda arvates juba küllalt osav ega ela enam pidevad hirmus, et pillan lapse maha või hoian teda kuidagi valesti. Küll aga on mul hirm, et seda teeb mu mees…

Me kõik teame vaimukaid Murphy seadusi - nüüd on tehtud samad seadused ka laste kohta. Naera või nuta, kuid kõik emad on nendesse olukordadesse sattunud ja teavad seadust: kui miski saab valesti minna, siis nii see ka läheb.

Mul on 10aastane poeg, kelle isast olen juba mõnda aega lahus. Elasime koos kuus aastat, kuid ei abiellunud — kui rasedaks jäin, siis kaalusime seda varianti hetkeks, ent otsustasime siis, et ühine kodu ja laps on juba piisavalt “siduvad”. Näib, et väga siduvad need siiski polnud, sest kui poeg sai kuueseks, jättis Tanel* mu maha. Hiljem selgus, et ta oli end juba mõnda aega oma sõbra õe seltsis paremini tundnud kui kodus…

Henry Kõrvits alias räppar Genka kirjutab oma kolumnis ajakirjale Pere ja Kodu sellest, kuidas ta tundis end süüdi, kui ei saanud oma tütrele lubada poolt palka nõudvat Emmaljunga lapsevankrit — läks pisut aega, enne kui mees sai aru, et see, kui ta ei osta oma aasta ja viiekuusele tütrele “parimat ja moodsaimat” vankrit ei tähenda, et ta oma last vähem armastaks.

Vanemad räägivad oma lastele palju valesid… “Päkapikud valvavad sind akna taga!” “Kirjuta jõuluvanale kiri ja päkapikud viivad selle talle.” “Pane hammas padja alla, siis tuleb Hambahaldjas!” Kuid mis on suurim vale, mida emad-isad oma lastele räägivad? Nii kurb kui see ka pole, on selleks “Loomulikult pole mul lemmiklast, ma armastan kõiki võrdselt.”

Naiste vabanemine meeste ülemvõimu alt on igati postiivne nähtus. Tore, kui naistele on tagatud meestega võrdsed õigused töös, poliitikas, ideoloogias ja perekonnas ning kehtib printsiip, kus naine jagab võrselt mehega kõiki õigusi ja kohustusi, mida ühiskond pakub ning esitab.

Kas te olete kunagi mõelnud endast kui eeskujust kellelegi teisele? Kas teil on noorem õde või vend, kes on alati teie poole alt üles vaadanud, või on teil tööl alluvaid, kes sooviks teie jälgedes käia? Kas te olete juba aru saanud, et teist saab tõenäoliselt oma lapse elus kõige olulisem eeskuju? See on heidutav väljavaade ja seetõttu väldib enamik isasid (või õigupoolest vanemaid) seda teemat ning proovib mitte analüüsida, kuidas nende käitumine last mõjutab — kuni on liiga hilja selles suhtes midagi ette võtta.

Avaldasime Naistekas eile loo 11aastasest Mihklist , kes pärast nelja aastat kasuperes ühel päeval lastekodusse tagasi toodi — kasuvanemad ei tahtnud ega jaksanud enam lapse eest hoolitseda ja andsid ta lihtsalt ära. Laps jäi nõnda juba teist korda kodust ilma, rääkimata tema lihasest õest, kes kasuperre alles jäeti. See lugu ajas meie lugejaid marru — näib uskumatu, milleks inimesed ikka võimelised on!

Eile kirjutas üks õnnetu rase Naistekas, kuidas tema elukaaslane ja tulevase lapse isa keeldub sünnituseks ja lapse majja tulekuks valmistumast ning usub, et teadmised ja oskused beebi ja äsja sünnitanud naise eest hoolitsemiseks tulevad iseenesest.

Enne, kui ma last ootama jäin, tundus mulle, et lapsest saab minu ja mehe suur ja tore ühisprojekt. Võib-olla kõlab sõna projekt kummaliselt, aga on ju tõsi, et tänapäeval planeerib enamik paare lapsi pikalt ette, kaaludes oma materiaalseid võimalusi ja vaimset valmisolekut lapse kasvatamiseks. Nii oli meilgi. Ja mulle tundus (tagantjärele tuleb tunnistada, et ma olin ikka parajas naiivitar), et minu mees on samuti igati valmis isaks saama.

Küsisime lapsevanematelt, kas nemad valvavad juures kui mudilased mänguväljakul turnivad või kasutavad nad seda aega pigem enda toimingute tegemiseks. Selgus, et suurem osa lapsevanemaid hoiab alati mänguväljakul oleval lapsel silma peal või käib tal koguni järel, loomulikult sõltuvalt lapse vanusest ja osavusest. Kuid üks kommenteerinud lapsevanem meenutab aega, mil tema kolm last väikesed olid ja tunnistab ausalt, et tema neil väga silma peal ei hoidnud.

Teismeliste iidol Justin Bieber võib lõpuks ometi kergendatult hingata! Ei pea ta ka enam DNA testiga jändama, sest skandaali põhjustaja loobus süüdistustest ise.