Erik Puura

Mida teha tuhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades või poolkoksiga, mis jääb järele pärast õli tootmist? See küsimus on täpselt sama vana kui põlevkivienergeetika või põlevkivist õli tootmine. Hiigelkoguses hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui Narvas hakkas tööle Balti Soojuselektrijaam.

Energia on kaasaegse ühiskonna jaoks kahtlemata kõige olulisemaks ressursiks, olles eelduseks kõigi teiste ressursside kasutamisele. Samas seondub energia tarbimise ja toomisega mitmeid probleeme, näiteks fossiilkütuste põletamisest tulenev õhusaaste, kasutuskõlblike energiaallikate ebaühtlane kättesaadavus ning tarbijate jaoks kallinev hind. Kõigi eelnevalt nimetatud probleemide allikaks on inimkonna üha kasvav vajadus energia järele maailmas, mille ressursid on praegu enim levinud energiatootmise viiside juures üha piiratumad.

Kas minu doktoritöö võiks huvitada veel kedagi peale minu ja mu juhendaja? Kuidas seletada oma vanaemale, millega ma ülikoolis tegelen? Tartu Ülikool korraldab täna seminari doktorantidele, kel soov oma teadustööst laiemale avalikkusele teada anda ja teha seda haaravas ning arusaadavas stiilis.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kutsunud homseks kokku erakonna laiendatud juhatuse, et kaaluda koos spetsialistidega küsimust, kas tuumajaama ehitamine Eestisse on mõistlik või mitte.

Äsja lõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased. TÜ tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura märkis, et võistlustöid vaadates ilmneb selgesti, kuidas enamiku noorte jaoks seostub teadus praktiliste, igapäevaelus lihtsalt kasutatavate asjadega.

Äsjalõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd, neist 43 tuli kooliõpilastelt. Konkurss toimus kahes kategoorias, üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele teemal "Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?" ning teine tudengitele teemal "Minu esimene teaduslik saavutus." Mõlema kategooria peaauhinnaks on 1000 eurot.

Päeva jooksul tutvustatakse huvilistele kõiki Tartu ülikooli viimase aja leiutisi. Praktikud tutvustavad teadusmahuka ettevõtluse võimalusi koostöös ülikoolidega ja selle võimalikkusest Eestis. Avatud on elukestva õppe kohvik, kus tutvustakse ülikooli täiendusõppe võimalusi.

19. oktoobril «Omakultuuriakadeemia » loeng.

Forte katsetab uut rubriiki, mis teeb kokkuvõtte möödunud töönädala populaarsematest lugudest. Esimesed kokkuvõtted valmisid digiuudiste põhjal, nüüd aga vaatleme kõiki kolme põhirubriiki (lisaks Auto ja Moto, Teadus ja Loodus) iseseisvalt.

Keskkonnageoloog Erik Puura imestas tänast teadlaste ööd kajastavas ETV saates, miks Eestisse tuuakse nii palju joogiveepudeleid välismaalt kui meie enda vesi on igati kvaliteetne.

Euroopa Patendiamet annab välja Euroopa patendi Tartu Ülikooli teadlaste poolt avastatud piimahappebakterile Lactobacillus fermentum ME-3, mis lubab bakterit kasutada toiduainetetööstuses 24 Euroopa riigis. Seni on bakterile saadud Eesti, USA ja Venemaa patent.

Seekordses Kanal 2 saates "Selgeltnägijate tuleproov" tuli lahkuda Antsul, kel ei õnnestunud lahendada ühtegi etteantud ülesannet.

Homme lahendavad "Selgeltnägijate tuleproovis" osalejad esimest reaalset lugu elust enesest. Perekond Lohusuult palus selgeltnägijate abi, et selgitada välja, kas perepoja surma ametlik versioon - enesetapp - peab paika või leiavad kinnitust lähedaste karmimad kahtlused.

„Selgeltnägijate tuleproovi“ teises osas hakkavad lisaks võistlejatele ülesandeid lahendama ka geoloog ja tehnikadoktor Erik Puura, endine politseiuurija Alice Järvet ja teadusajakirjanik Tiit Kändler.

Vene aja lõpus ilmunud mäendusentsüklopeedia loetleb Eesti maavarasid: põlevkivi, fosforiit, turvas ja ehitusmaterjalid. Mõned geoloogid aga kahtlevad, kas maapõu on ikka piisava põhjalikkusega läbi uuritud.

Praeguses olukorras on tuumajaam Eesti jaoks üks kõige ratsionaalsemaid energiaallikaid, leiab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura.

Euroopa vajab maagaasi nagu õhku ja vett. Juba ollakse sõltuvuses Venemaa maagaasist ja sõltuvus järjest suureneb. Saksamaa ja tema naaberriigid ootavad Nord Streami kui õnnistust.

Trükkige otsingumootorisse sõnad ‘Tallinn tolm’ või ‘Tartu tolm’, lugege läbi mõned kirjutised ja teile avaneb masendav pilt.

Kuigi poliitilistes tagatubades on mõnel mehel tuumajaamaprojekt juba tagataskus, on tuumaenergeetikat katvat pimedust asunud valgustama abivalmis Tartu Ülikooli teadlased sõltumatu infoportaaliga www.tuumaenergia.ee .

Mitut kuulsat Eesti leiutajat te tunnete? Tõenäoliselt mitte ühtegi. Ju seetõttu, et kuigi meil fantaasiarikkaid eestlasi leidub, ei lähe paljud kasulikud mudelid tehasesse tootmisesse. Aga miks?

Planeedil Maa ei lähe just eriti hästi: globaalne soojenemine, mageveevarude vähenemine, huumuskihi hävimine, erosioon, liigirohkuse vähenemine ning sada muud häda vaevavad meie koduplaneedi ökosüsteeme. Sellest tulenevat teenimisvõimalust on mõistnud reklaamitööstuse silmamoondajad.

Eelmisel aastal püstitasid Eesti leiutajad uue patenditaotlemise rekordi — aasta jooksul patendiametisse jõudnud 44-st Eesti leiutajalt laekunud patenditaotlusest ligi pooled on seotud Tallinna ja Tartu ülikooli teadlastega.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura sõnul läks neil koos professor Mart Ustaviga mõte veele, kui nad vaatasid konverentsilaudadel veepudeleid, mis olid pärit küll Prantsuse või Itaalia Alpidest, aga mitte Eestist.

Iga seitsmes eestlane tarbib soovitavast kõrgema radioaktiivsusega vett, mis võib soodustada vähktõve teket.