SA Oivaline Ajakirjandus annab välja stipendiume, mille eesmärk on edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust.
Stipendiumi määramisel on eelistatud trende, nähtusi või sündmusi paljastavad ajakirjanduslikud käsitlused, mille tulemusena muutub Eesti läbipaistvamaks, õiglasemaks ja targemate kodanikega riigiks.
Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda.
Taotlusi saab esitada 15. aprillini.
Kuritöö ja karistus
Eesti kohtupraktikas võivad lihtsad protsessid kesta aastaid, kus küsimuseks kerkib, kas karistuseks on kohtuotsus või lõppematu kohtutrall. Kuidas muuta Eesti kohtusüsteem efektiivsemaks, et keerukamadki kohtuasjad ei kestaks üle aasta? Mida saab teha, et ka teiste võimustruktuuride (nt politsei) töö oleks efektiivsem ja kohtusse jõuaks materjalid, mida tegelikult on vaja, mitte karpide viisi kirjeldusi videotest, mida saaks niisamagi oma silmaga vaadata?
Mis on tippsport?
Kui sind uisuga ei visata, kas oled üldse tippsportlane? Eestis on sadu sportlasi, kes treenivad pöörase arvu kordi nädalas, kuid pole päris selge, milline on nende tulevikuväljavaade – kas nemadki näevad end pigem amatöörina või loodetakse viimase sekundini läbimurret? Kui see läbimurre aga ei saabu, kuidas on tänased sportlased valmis tulevikuks, unustamata siin ka lapsevanemate, treenerite ja toetajate mõju.
Kuhu kaob Eesti raha?
Miks investeeringud Eestist ära kolivad?
Eestit kaitsevad meie sõdurid, NATO ja rahvusvahelised investeeringud. Mida rohkem on Eestis välismaist kapitali, rahvusvahelisi majandushuvisid ja suuri ettevõtteid, seda rohkem oleme ka hoitud nende riikide poolt, kust investeeringud on tulnud. Eesti vajab investeeringuid, nii majanduskasvu kui julgeoleku mõttes. Iga investor on osake suurest garantide süsteemist. Oleme halastamatus konkurentsis teiste riikidega, kes samuti otsivad ja väärtustavad investeeringuid. Eesti kahjuks on jõuetu suurte investeeringute meelitamisel ja isegi kodumaise kapitali hoidmisel. Aeg on kirjutada, miks me pole (välis)kapitali jaoks enam nii atraktiivsed, kui me tahaks ja peaks olema.
Kuidas on narktootikumidest saanud Eestis tavapäevane elu osa?
Narkootikumid on Eestis rohkem ja sügavamalt kohal, kui me tahame uskuda ja arvata. Piisab, et kõrv panna vastu meie elu hämaramatele aladele ning trendidele ning selgub, et narkootikumide kättesaadavus, nende iseenesestmõistetavus, lõõgastav toime ja normaliseerumine on toimunud meil juba aastaid. Aeg on avada selle sõltuvusmaailma uksed ja aknad ning kirjeldada, kuidas ained jõuavad Euroopasse ja Eestisse, argiellu ja igapäevase sõltuvusmeelelahutuse osaks.
Tehisintellekt on Eesti arengumootor
18. sajandi lõpus, mil oli esimene tööstusrevolutsioon ja inimesed asendati masinatega, muutus radikaalselt töö sisu, efektiivsus ja arenes teadmine, et turg määrab kauba sisu. Nüüd, paar sajandit hiljem, ennustab LHV nõukogu esimees Rain Lõhmus taas murrangulisi aegu: „Tehisintellekt toob sama võimsad muutused nagu üheksakümnendatel tõi arvutite kasutuselevõtt. Aga võimalik, et hoopis olulisemad.“ Seni on tehisintellektist palju räägitud, seda on oodatud ja kardetud, nagu ikka nähtust, mille võimalustega vähesed kursis. Kuidas panna tehisintellekt meie – riigist tavakodanikuni - jaoks tööle ja kuidas samal ajal olla valmis ühiskondlikeks muudatusteks ja murranguteks, mida tehisintellekt meile ise pakub?
SA Oivaline Ajakirjandus toel ilmunud lood:
