ARVAMUS | Jüri Ratas: mida inimesed ukse taha tulnud peaministrile räägivad
Olen alati hinnanud kõrgelt vahetuid kohtumisi Eestimaa inimestega nii valimiskampaaniate raames kui valimistevahelisel ajal. Seetõttu olen vabadel õhtutel ning nädalavahetustel sõitnud palju Eestimaal ringi ning vahetanud mõtteid inimestega nii poodide ees, tänavatel kui uste taga. Saadud tagasiside on väga väärtuslik seni tehtust kokkuvõtete tegemisel ja edasiste sihtide seadmisel.
Inimeste suhtumine on olnud valdavalt positiivne. Peetakse oluliseks, et poliitikud jõuavad ka väiksematesse keskustesse ja maapiirkondadesse. Ukselt-uksele kampaaniat tehes on ka neid, kes kõhklevad, kas koduuksele koputajaks on ikka päris peaminister. Eluterve ettevaatlikkus on väga tervitatav, sest pimesi ei tasugi kunagi ust avada ega võõraid trepikotta lasta. Enda tutvustamise järel soovitakse siiski üldjuhul Eesti elu teemadel veidi arutada.
Kuna olen käinud sadade uste taga erinevates omavalitsustes Rakverest, Turbast ja Haapsalust Maarduni, siis on ka tõstatatud kümneid eri teemasid. Tihti peatutakse parasjagu aktuaalsetel küsimustel, näiteks valmistavad inimestele muret lumesajust tingitud rasked teeolud. Pikaajalisematest teemadest toon välja kolm korduvat küsimust – noorte toetamine ja tagasiränne, transpordi kättesaadavus ning eakate toimetulek.
Noorte toetamist rõhutavad enim just eakamad inimesed. Väiksemates keskustes on kahjuks tavaline, et mitmed korterid on tühjad, sest noored on kolinud õppima ja tööd otsima suurematesse linnadesse või sootuks välismaale. Neid oodatakse aga väga tagasi, et ka kohapealne elu areneks. Lisaks töökohtade puudusele tuuakse välja, et noortel on väga raske ilma suuri laene võtmata oma kodu rajada. Eriti, kui plaanitakse pere luua ning senine üürikorter jääb väikseks. Riigi roll on kahtlemata toetada väiksemates keskustes ja maapiirkondades tegutsevaid ettevõtteid töökohtade loomisel ning noori oma kodu soetamisel. Seejuures pean väga tänuväärseks, et viimastel aastatel on Eesti inimeste tagasiränne välismaalt olnud positiivne ning seeläbi tõusnud ka meie riigi elanike arv.
Transpordi teemadel tuuakse välja nii teeolusid, liiklusühendusi kui ühistranspordi kättesaadavust. Konkreetse näitena oodatakse Turbas, et taastatav Riisipere-Turba raudteelõik parandaks kohapealseid transpordiühendusi. Laiemalt on tihti juttu ühistranspordivõrgu arendamisest maapiirkondades. Inimesed peavad liikuma mitme küla, keskuse või omavalitsuse vahel, et käia poes, apteegis, postkontoris ning valla- ja riigiasutustes. Seetõttu on ülioluline, et riik tagaks igas mõttes kättesaadava ühistranspordi kõigile oma elanikele.
Arusaadavalt peetakse vajalikuks pensionitõusu. Näitavad ju ka mitmed uuringud, et liiga paljud meie eakad elavad allpool suhtelist vaesuspiiri. Olen jätkuvalt seisukohal, et erakorraline vanaduspensioni tõus tuleb reaalselt ära teha, sest pelgalt iga-aastane indekseerimine eakaid ei aita. Loomulikult on murekohaks ka hoolduskoormus ning hooldekodu kohtade küsimus. Seejuures on välja toodud nii kättesaamatult kõrget kohatasu hinda kui ka kohtade puudust. Selle tõsise ja pikaaegse mure lahendamine on riigi väärikuse küsimus.
Eesti elu kõrval jälgivad meie inimesed aktiivselt ka välispoliitikas toimuvat. Tuntakse huvi nii USA-s toimuva, Euroopa Liidu ja Brexiti kui teiste rahvusvaheliste küsimuste vastu. Positiivse poole pealt on välja toodud, et oleme ka pärast eesistumist aktiivselt pildis, mis näitab, et Eestil on palju sõpru ja liitlasi.
