Soomlaste veeta imepeldik teenib tuhandeid kliente
Eesti Ekspressi küsimustele vastab kuivkäimlaentusiast Peep Tobreluts, kes käis hiljuti Tampere kempsukonverentsil uusi ideid ammutamas.
Mida uut siis kempsukonverentsil kuulda said?
Meile tutvustati endisesse tselluloositehasesse rajatud kuivkäimla-kompleksi, mis teenindab tuhandet inimest. Junniloputamist siin ei harrastata. Vett on vaja ainult kätepesuks, ja seegi läheb pärast filtreerimist lähedal asuvasse vertikaal-kasvuhoonesse kastmisveeks. Seal siis kasvatatakse aastaringi salatit või õuelilli, ledide valguses.
Kuidas see imeasutus siis toimib?
Idee on selline, et tõsisemat kraami pannakse 50 kilo kaupa komposterisse, mis on ilus, roostevabast metallist ja vilkuvate tuledega aparaat. 24 tundi ja produkt on umbes selline nagu kohvipuru. Seda töödeldakse kohapeal ja väetis on valmis.
Mis uriini puutub, siis teadlased vaatavad, mis mürke nad sealt kätte saavad ja siis pritsitakse see kallis kraam ordapõllule laiali, ja kui vili on koristatud, uuritakse, kas vilja sisse ka mingeid pahasid asju jäi.
Ilmselt ikka jäi?
On selline supertualett ainuke omasugune, või on neid juba mujale ka ehitatud?
Praegu on see Euroopas ainuke. Intriigikoht on siin ka – noored poisid on ebakindlad, nende asetus ühiskonnas on asi, mis süsteemi ära rikub. Nad ei taha käia seina ääres pissuaari ääres, nad lähevad kabiini. Aga seal ei taha nad istuda nagu tüdrukud, vaid lasevad kõik sinna auku, mis on „number kahe” jaoks mõeldud, ja süsteem ei toimi nagu peaks.
Ühskond on süüdi, et ökokemps ei funka?
Jah. Praegune ajastu, mis süstib noormeestesse ebakindlust, võib paisata segamini hea idee, kuidas aineringe toimida võiks.