Autojuhtide tabamine kõrvalistelt tegevustelt roolis kasvab mühinal
Viimasel ajal on toimunud mitu väga rasket õnnetust, mille põhjustena kahtlustatakse juhtide hajutatud tähelepanu, kuna nad tegelesid nutiseadmetega.
Politsei karistuste statistika näitab, et juhid jäävad aina tihemini vahele kõrvaliste tegevustega, muuhulgas nutiseadmete kasutamisega roolis. "Sel aastal on kõrvaliste tegevuste tegemisega seoses karistatud 1869 juhti, neist 301 juunis. Eelmisel aastal karistasime 2556 liiklejat, kes tegeles roolis muu kui juhtimisega,"kommenteeris Tikerpe täna Delfile. Valdav osa neist juhtumitest on seotud rooli taga telefoni kasutamisega.
Suurt tõusu näitavad just see ja eelmine aasta-varasemal paaril aastal püsis rikkumiste arv isegi alla 1500 juhtumi aastas.
Viimane ränk õnnetus kus esialgsetel andmetel kahtlustatakse nutiseadmete kasutamist õnnetuse põhjusena, juhtus alles eile Põlvamaal, Ahja alevikus.
Lõuna prefektuuri valvepressiesindaja andmetel toimus õnnetus Ahjal tõepoolest nutiseadmest teejuhiste jälgimisest tekkinud tähelepanu hajumise tõttu. Volkswageni juhi kogu tähelepanu ei olnud sõiduteel ja võis püüda nutiseadmest uurida, kui pikk maa on jäänud sihtkohani. Ta püüdis avariisse sattunud sõidukitega kokkupõrget vältida ning keeras oma auto teelt välja paremale kraavi, kuid nii õnnetult, et sõitis vastu puud.
Möödunud neljapäeval hukkus Tartumaal Nõo vallas Nõgiaru külas juhtunud traagilises liiklusõnnetuses 19-aastane noormees, kes oli teel oma kooli lõpuaktusele. Võimalik nutitelefoni kasutamise roll õnnetuse toimumises on välja selgitamisel. "Nõo vallas toimunud traagilise liiklusõnnetuse asjaolud on veel selgitamisel ja menetlustoimingutega kogutakse jätkuvalt informatsiooni ja praegu ei ole võimalik järeldada õnnetuse toimumise põhjust," kommenteeris prokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius täna Delfile.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul pole kahjuks mitmel põhjusel võimalik öelda, kui mitu õnnetust on kõrvaliste tegevuste tõttu juhtunud. Esiteks ei ole politseil ülevaadet kõikide liiklusõnnetuste kohta – politseid peab teavitama vaid siis, kui õnnetuse tõttu saab inimene viga või õnnetuses osalenu paistab purjus. Teiseks pole alati võimalik teada saada, kas inimene näiteks kasutas telefoni hetk enne õnnetust ja enamasti see ei oma süü väljaselgitamisel ka tähtust.
Bonni ülikooli doktorant, liikluspsühholoog Gunnar Meinhard selgitas Delfile, et keskmiselt 13 protsenti kõikidest juhtidest on sõidu ajal hõivatud kõrvaliste tegevustega.
"Kõrvaliste tegevuste mõju liiklusele on Euroopas väga põhjalikult uuritud tuhandete liiklusõnnetuste andmeid analüüsides. 13% kõikidest juhtidest on hõivatud kõrvaliste tegevustega. Enimlevinud kõrvalised tegevused on söömine/joomine, suitsetamine, navigatsiooniseadme- ja telefoni kasutamine (sõnumside, menüüs surfamine jne.), rääkis Meinhard.
Liikluseksperdi sõnul tegelevad juhid roolis muuga, sest ei taju selle ohtlikkust "Näiteks, kui küsida juhilt, mitu meetrit läbib auto 90 km/h kiiruselt, siis enamus juhte ei oska sellele vastata. Kui nimetatud kiiruselt vaatab juht navigatsiooniseadet või telefoni teksti, kulub selleks ca 3,5 kuni 4 sekundit. Selle ajaga läbib sõiduk jalgpalliväljaku pikkuse vahemaa "pimelennul". Kriitilisi situatsioone märgatakse liiga hilja, kui üldse. Tagajärgedest loeme ajakirjandusest või statistilistest kokkuvõtetest," märkis Meinhard.
