Hide Hirakata alustas oma elu juba teist korda nullist, kolides kõigepealt Jaapanist Kanadasse ja seejärel 25 aastat hiljem Eestisse, et viia ellu unistus oma restoranist.

Mees on pärit väikesest Jaapani kalurikülast ja tema kokanduskarjäär sai alguse 36 aastat tagasi Tokios. Enne seda õppis ta ülikoolis õigusteadust, ent kui ta oli 20-aastane, juhtus temaga raske õnnetus, mille tõttu ta lebas kolm kuud haiglas. Selle aja jooksul mõtles ta oma elu üle järele ja leidis, et tema tõeline kutsumus on kokandus.

Ilma ülikooli lõpudiplomita pole Hirakata sõnul Jaapanis aga mitte midagi teha. Seega langeatas ta raske otsuse alustada välismaal nullist, oskamata isegi inglise keelt. Ta kolis Kanadasse Vancouverisse, kus töötas 25 aastat kokana.

„Mingil hetkel märkasin, et ma olen juba pool elu välismaal elanud ja küsisin endalt, mis järgmise 25 aasta jooksul juhtub,” rääkis Hirakata. „Siis sai mulle selgeks: ma tahan õnnelik olla. Aga mis on õnn? Mis on minu jaoks õnn?”

„Otsustasin, et tahan avada enda isikliku restorani ja toidu abil inimesi õnnelikuks teha,” ütles Hirakata. Nii algas kaugel Eestis tema elu uus peatükk.

Hirakata ütles, et Kanadas on uue ettevõttega alustamine palju lihtsam kui Eestis. „On rohkem inimesi, rohkem maad, rohkem võimalusi, inimesed on teistele kultuuridele avatud,” selgitas ta. Ent miks siiski Eesti?

Samas on Vancouver Hirakata sõnul nagu väike Aasia. Jaapani, hiina, korea ja üldse aasia restorane on kõikjal, igale maitsele leidub midagi.

„Mida iganes sa ka teed, keegi teine on teinud seda enne sind. Aga nii paljude aastate möödudes tahtsin ma teha midagi ebatavalist, tahtsin tutvustada ehtsat jaapani kööki kellelegi, kes ei tea sellest midagi,” rääkis Hirakata.

Siis meenus talle Eesti mida ta oli aastal 2008 külastanud ja millest ta oli vaimustunud. „See riik on tõesti ainulaadne – sellel on arenenud IT-valdkond, aga pole piisavlat kultuurilist mitmekesisust,” ütles ta.

Euroopa Liidu riikidest oli Eestisse tulla kõige lihtsam, sest elamisloa sai kohalikku ettevõttesse investeerimise abil. Seega võttis Hirakata aastal 2014 kõik oma säästud ja alustas Tallinnas teist korda uut elu.

Rohkem kui 900 külalist

Tallinnas üüris Hirakata suure köögiga korteri ja mõtles kutsuda külla sõpru, kellele süüa teha. Aga konks oli selles, et uues riigis polnud tal kedagi – ei peret ega sõpru.

Siis otsustas ta sõpru otsida Facebooki kaudu inimeste seast, kes olid laikinud siinseid sushirestorane. Ta tutvustas ennast, et on Jaapanist pärit kokk ja soovib Eestis restorani avada.

„Mõni võttis minu sõbrakutse vastu, mõni ignoreeris seda, aga sel viisil leidsin ma Facebookis sõpru ja 30. oktoobril 2014 tulid kaks tüdrukut mulle külla ning ma tegin neile ehtsat jaapani toitu. Ja see meeldis neile!” rääkis Hirakata.

Tüdrukud postitasid kauge maa toidu pilte ka internetti ja nende sõbrad hakkasid küsima, kus nemad seda toitu proovida saaks, kes see jaapanlane on ja kuidas tema juurde külla saab tulla.

Kokku võõrustas Hirakata niimoodi 915 inimest. „Minu kööki mahtus kuni neli inimest, ma tegin neile süüa ja rääkisin, miks ma Eestisse tulin ja mida ma teha tahan,” selgitas Hirakata.