"SUUD PUHTAKS" BLOGI | Marek Strandberg: Eesti võiks eesistujariigina hetkeks küberküsimused kõrvale jätta ja tegeleda Kataloonia sündmustega
Täna õhtul arutati ETV debatisaates "Suud puhtaks" Kataloonia sündmusi. Jõuti ühisele arusaamale, et antud hetkel on vaja leida mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe.
Kataloonia sündmuste kõrvutamine Eesti iseseisvumisega ei ole õige. Küll aga on katalaanidel õigus nõuda autonoomsust. Vabaerakonna ja Kataloonia toetusgrupi liige Artur Talvik möönas, et kõik, mida katalaanid tahtnud on, on et neid tunnustataks eraldi rahvusena ja peetaks lugu nende kultuuriruumist. Temaga nõustus ka Kalev Stoicescu, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse
teadur, kes ütles, et katalaanidele piisanuks ka suuremast autonoomsusest ja sellest, et nad saanuks olla riik riigis.
Enamik saatekülalisi nõustusid, et Hispaania keskvalitsus ei käitunud õiglaselt, kui katalaanide regerendumit vägivaldselt alla surus. David Ramiro Troitiño, Eestis elav hispaanlane ja TTÜ politoloogia õppejõud arvas, et vägivald oli proportsionaalne ja nentis, et raskelt sai vigastada kaks inimest.
Siim Kallas rõhutas, et antud hetkel tuleb leida lahendus, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Marek Strandberg leidis, et Eesti peaks eesistujariigina tegelema rohkem Kataloonia küsimustega. "Eesti ametnikud peaksid vähem tegelema küberküsimustega ja võiks keskenduda hetkel Hispaania sündmustele," sõnas ta.
Iseseisvust ihkav Kataloonia korraldas 1. oktoobril referendumi, et teada saada, kas katalaanid pooldavad Hispaaniast lahku löömist või mitte. Olenemata sellest, et Hispaania keskvalitsus püüdis hääletuse toimumist peatada. Hispaania ametivõimude ja katalaanide vahelises rüseluses sai vigastada ligikaudu 900 inimest. Kataloonia haridusameti teatel said valimisjaoskondadena kasutatud koolid eile purustusi kokku 314 000 euro väärtuses.
Rahvahääletuse tulemusena oli 90 protsenti hääletajatest iseseisvuse poolt.
Eile pidas Kataloonia president Carles Puigdemont kõne kohaliku regionaalparlamendi ees. Puigdemont ütles, et Kataloonia on saanud endale õiguse iseseisvusele 1. oktoobril toimunud referendumi tulemusena ning kutsus kõiki riike ja organisatsioone tunnustama Katalaani vabariiki suveräänse ja iseseisva riigina.
Samuti lisas Puigdemont, et ei soovi senist pingelist olukorda jätkata. "Ma teen ettepaneku peatada iseseisvusdeklaratsiooni kehtivus, et võtta tulevastel nädalatel ette läbirääkimised, ilma milleta ei ole võimalik jõuda kokku lepitud lahenduseni," ütles Puigdemont.
Eesti valitsus on jäänud Kataloonia küsimustes võrdlemisi tagasihoidlikuks. Möödunud nädalal pidas president Kersti Kaljulaid Võru gümnaasiumis ettevõtlusnädala raames kõne ja üks saalisolija palus tal kommenteerida Kataloonia sündmuseid, kus nentis, et patust pole siinkohal puhas kumbki osapool, kuid laitis Hispaania keskvalitsuse otsust referendumi vägivaldset takistamist.
