Herkel Ratasele: pärast Aserbaidžaani rahapesu tuleb Eesti panganduse maine taastada
Vabaerakonna saadiku Andres herkeli sõnul on Eesti maine saanud rahapesuskandaali tõttu kannatada „Tuleb tagada meie panganduse tõhus järelevalve ning paljastada Aserbaidžaani mõjutustegevusega seotud korruptsioonivõrgustik, mida on nimetatud kaaviaridiplomaatiaks. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu poliitika ei tohi olla äraostetav, eriti inimõiguste ja demokraatiaküsimustes, kus Aserbaidžaani valitsusel on tõsiseid probleeme,“ ütles Herkel.
Herkel tuletas meede, et Danske Panga Eesti filiaali kaudu said raha vähemalt kaks Euroopa poliitikut, UNESCO peadirektori abikaasa ja CNN-i produtsent. „Ma usun, et Aserbaidžaanile rahvusvahelise kiituse ostmise võrgustik on laiem ja võib ulatuda ka Eestisse,“ märgib Herkel.
„Küsime peaministrilt, kuidas toimub teiste pesumasinast raha saanud isikute kontroll ja avalikustamine. Praegu on ebaselge, mida rahandusministeerium, finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo on teinud, et sellised juhtumid ei korduks ning miks ei tehtud ulatuslike rahapesujuhtumite puhul pangale trahve, vaid piirduti vaid ettekirjutusega rikkumiste likvideerimiseks," küsib Herkel.
Samuti soovib Vabaerakonna fraktsioon teada, millise hinnangu annab peaminister sellele, et üks aser püüdis endale rahvusvahelisel areenil raha eest kiitust osta ning milline on Eesti positsioon selliste juhtumite puhul.
Lisaks soovib Vabaerakond teada, kas selle juhtumiga seoses on teada ka Eesti poliitikuid, kes kaaviaridiplomaatiast kasu on saanud ning kas on teada juhtumeid, kus Eesti poliitikud on võtnud Aserbaidžaani võimudelt või nendega seotud mittetulundusühingutelt vastu tasuta reise konverentsidele ja valimisvaatlus missioonidele, mille puhul on vastutasuks oodatud ja antud kiitvaid hinnanguid.
Selle kuu alguses tõi Äripäev koos rahvusvahelise uurivate ajakirjanike korporatsiooniga Organized Crime and Corruption Reporting Project (OCCRP) päevavalgele juba teise ulatusliku rahapesuskeemi Danske Panga Eesti filiaalis aastatel 2012 – 2014.
Niinimetatud Aserbaidžaani pesumasinaga pööritati Danske panga Eesti filiaalis kahe aasta jooksul 2,5 miljardit eurot, mis pärines Aserbaidžaani režiimilt, offshore-firmadelt ning Aserbaidžaanis huve omavalt Venemaa riiklikult relvatootjalt. Muuhulgas jõudis raha ka Euroopa poliitikuteni, et osta Aserbaidžaanile kiitust Euroopa Nõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
