Ehkki eelmistel kohalikel valimistel kogus Aas vaid 227 häält, on tema suur toetus selgitatav asjaoluga, et ta on täitnud linnapea kohuseid juba 2015. aasta septembrist ning olnud linna poolt meedias peamine kõneisik, vahendab ERR.

Populaarsuselt teine linnapeakandidaat on sotsiaaldemokraatide esinumber Tallinnas Rainer Vakra, keda näeks linnapeana 11 protsenti vastanutest. Kolmandal kohal oli Kristen Michal Reformierakonnast kaheksaprotsendise toetusega. Michali sõnul on Reformierakonna kampaania alles tõusuteel. "Lisaks Piritale, Kesklinnale, Nõmmele, pange tähele, teeme Keskerakonnale tuule alla ka Kristiines ja Mustamäel," oli Michal enesekindel, lisades: "Sügisesed valimised on umbusaldushääletus kohmerdavale Keskerakonna Ühtse Venemaa valitsusele, mida hoiavad püsti Sotsiaaldemokraadid ja IRL."

EKRE liider Martin Helme kogus viis protsenti, IRL-i Viktoria Ladõnskaja kolm protsenti ja Roheliste Züleyxa Izmailova ühe protsendi toetuse.

Enam kui kolmandik (36 protsenti) valimisõiguslikest tallinlastest ei osanud linnapea eelistust öelda. Kuus protsenti pakkus välja muid kandidaate, kelle seas kordus kõige sagedamini Mihhail Kõlvarti nimi.

Kui jätta kõrvale nende inimeste arvamused, kes ei osanud oma eelistust välja öelda, oleks linnapeakandidaatide populaarsuse rida järgmine: Taavi Aas 46 protsenti, Rainer Vakra 17 protsenti, Kristen Michal 12 protsenti, Martin Helme kaheksa protsenti, Viktoria Ladõnskaja viis protsenti, Züleyxa Izmailova kaks protsenti, mõni muu kandidaat 10 protsenti.

Eestlastest vastajate seas oli populaarseim linnapeakandidaat Rainer Vakra (19 protsenti), kellele järgnesid Taavi Aas (16 protsenti), Kristen Michal (13 protsenti), Martin Helme (üheksa protsenti) ja Viktoria Ladõnskaja (viis protsenti).

Muust rahvusest vastajate seas oli konkurentsitult populaarseim Aas (45 protsenti), teiste toetus küündis maksimaalselt kahe protsendini. Samas oli muust rahvusest vastajate seas 42 protsenti neid, kes ei osanud mitte ühtegi kandidaati eelistada.