GRAAFIK: Toetus naiste tugikeskustele on aasta-aastalt kasvanud, kuid eelmise aastaga võrreldes tunduvalt vähenenud

President Kersti Kaljulaid taunis vabariigi aastapäeva kõnes jõuliselt perevägivalda. Presidendi kõnest tõugatuna teatas riigikogulane Liina Kersna (RE), et tugikeskustel on puudu vähemalt 150 000 eurot. Endine sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas omakorda, et teema on kahtlemata oluline, aga toetus teenusele on ka märkimisväärselt kasvanud.

Uurisime sotsiaalministeeriumist, kui palju tugikeskused viimasel viiel aastal toetust on saanud, et asjast selgem pilt saada.

Selgub, et 2013. aastal toetati tugikeskusi märksa rohkem, kui Tsahkna seda mäletab: mitte 312 000 euroga, vaid ligi 430 000 euroga. Eelmise aasta arvude puhul on aga vastupidi Tsahkna andmed tegelikust suuremad: Tsahkna sõnul tõsteti tugikeskustele ette nähtud toetus 800 000 euroni, kuigi tegelikult said tugikeskused eelmisel aastal kokku alla 765 000 euro ja sellest üle 60 000 euro tuli Norralt. Riigilt said tugikeskused eelmisel aastal 650 000 eurot.

Oluline on ka see, et eelmise aasta toetus ei peegelda tänavust aastat: sel aastal tugikeskused Norrast enam toetust ei saa ja riik toetab neid 620 000 euroga. Nii et võrreldes eelmise aastaga väheneb toetus 144 000 euro võrra. Kersna sõnul oleks plaanitule juurde vaja aga vähemalt 150 000 eurot. Spetsialistide hinnangul võiks tugikeskused kokku saada miljon eurot ehk 380 000 eurot praegu plaanitust enam.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht selgitas lisaks, et 2016. aastal võeti vastu uus ohvriabiseadus, millega tagati üle riigi kättesaadav ja riigieelarvelise rahastusega naiste tugikeskuste teenus. Seadusega pandi paika, et naiste tugikeskuse teenust korraldab sotsiaalkindlustusamet, kes kuulutas teenusepakkujate leidmiseks välja hanke. Sotsiaalkindlustusamet on pakkunud ohvriabi teenust 11 aastat ja naiste tugikeskuse teenus on uue teenusena üks osa juba pakutavatest ohvriabiteenustest.