Eestis haruldase muneva roomaja kaitseks loodi tegevuskava
Eestis üsna haruldase ja vähe-uuritud kivisisaliku elupaigavalik on seotud liivase pinnasega, kuna emasloomad vajavad taimestumata, päikesele avatud liivaalasid munemiseks ning munade arenemiseks. Nimelt on kivisisaliku näol tegu ühega kahest Eesti munejast roomajast. Kui nastik muneb oma munad lehekõdusse ja kompostihunnikusse, mis neid haub, siis kivisisaliku munad sõltuvad aga otseselt päikese soojusest. Isasloomad aga paistavad silma oma kireva värvusega, teatas keskkonnaministeerium.
Kaitse tegevuskava koostamise ajal läbi viidud esimese süstemaatilise kivisisaliku leiukohtade kaardistamise tulemuste kohaselt leidub kivisisalikku hajusalt Mandri-Eesti liivastel aladel ja Kihnus. Paljud suured populatsioonid elutsevad karjäärides. Kokku on 2012. aasta oktoobri seisuga teada 28 leiukohta, millest 13 jääb kaitstavatele aladele. 2013. aastaks oli üle 58% teadaolevatest asurkondadest kriitilises või halvas seisus. Liigi kaitseks on seni moodustatud üks püsielupaik Harjumaale Männikule.
Liiki ohustavad kõige enam elupaikade kadumine, nende kinnikasvamine ja vale majandamine. Liivaste piirkondade metsastamise ja taimestikuga kattumise tagajärjel kaob liigile sobivate elupaikade mosaiiksus ning hävivad munemiseks sobivad alad.
Kivisisaliku kaitsekava eesmärk on säilitada senised asurkonnad, parandada neis sigimisedukust ja tõsta elupaikade kvaliteeti. Selleks suurendatakse päikesele avatud metsata elupaigalaikude pindala 5-10 hektarini, luuakse asurkondade vahele ühenduskoridore ning propageeritakse karjääride roomajasõbralikku majandamist. Samuti vähendatakse krossiradadel noorloomade hukkumist, koostatakse infomaterjale, tehakse liigiinventuure ja koolitatakse RMK ning keskkonnaameti spetsialiste kivisisaliku elupaiganõudluste osas.
Euroopa Liidus on kivisisalik rangelt kaitstav liik, kantud loodusdirektiivi IV lisasse, mis kohustab kivisisalikke ning nende elupaiku hoidma kõigis liikmesriikides. Eestis kuulub liik praegu II kaitsekategooriasse, kuid võib osutuda vajalikuks tõsta liigi kaitsestaatust ning arvata ta edaspidi I kaitsekategooriasse.
Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Looduskaitseseaduse järgi tuleb kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks koostada tegevuskavad, kui seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Tegevuskava koostakse kõigile I kaitsekategooria ehk Eestis haruldastele ja hävimisohus liikidele. Valminud tegevuskavad kinnitab keskkonnaminister ja need on aluseks liigi kaitse korraldamisel Eestis.
