Rõivas: mõned omavalitsusjuhid küsivad, kuhu peaks pöörduma, et oma valda või külla mõned pagulased kutsuda
Peaminister Taavi Rõivas rääkis täna riigikogu liikmete küsimustele vastates, et Euroopa Komisjoni pakutud enam kui tuhande pagulase vastuvõtmine ei ole kooskõlas Eesti võimalustega ja ei ole kooskõlas ka Eesti osakaaluga Euroopa Liidus.
"Kas me peaksime näitama üles avatust ja võimaluste piires vastu võtma – ma arvan küll. Me räägime oluliselt väiksematest suurusjärkudest kui komisjoni pakutu, aga kõrvale jääma me ei peaks," ütles Rõivas.
Rõivase sõnul pole mõistlik nõuda, et ükski pagulane Eestisse ei jõuaks. "Võib päris kindel olla, et kui me läheme Euroopa Komisjoniga läbi rääkima sellise positsiooniga, et me ei taha kuulda ega näha mitte midagi, mitte kedagi ja lahendage oma probleemid ise ja meie selles ei osale, siis ei ole võimalik ka komisjoni veenda, et nende esialgne ettepanek, mis meie seisukohast on liiga suur, et see kuidagi tagasi võetaks. Siis ongi tulemus see, et me ühelt poolt demonstreerime ennast viha ja ebatolerantsuse väljendajatena, aga teiselt poolt meie osalus probleemi lahendamisel saab olema suurem, kui me tegelikult sooviksime," ütles Rõivas.
Seetõttu tegigi ta ettepaneku arutada konstruktiivselt, mida me peaksime tegema, et Eesti võimekust suurendada ja kust läheb Eesti võimaluste piir, et Euroopa Komisjon arvestaks meie soovidega.
Peaministrilt küsiti ka põgenikega kaasneva kulu kohta. Rõivas vastas, et eeldus on, et Eestisse jäävad pagulased soovivad ühiskonda integreeruda, reaalselt tööle minna ja osaleda ühiskonnaelus nii, nagu kõik teised seda teevad. Sel juhul ei jää nad pikalt sotsiaalabi peale elama.
Euroopa Komisjoni pakutav tuhatkond pagulast on Rõivase sõnul meie võimalusi ja suurust arvestades 8-9 korda liiga suur. Samuti piirab meie võimalusi Vao varjupaigataotlejate keskuse vastuvõtuvõimekus.
Samas ei ole päris vajalik kõiki inimesi, kes juba on saanud pagulase staatuse, varjupaigataotlejate keskusesse isolatsiooni paigutada. "Nii et seetõttu ei saa öelda, et on mingi üks konkreetne kohtade arv," nentis Rõivas.
Pagulaste lapsed hakkaksid tema sõnul õppima eestikeelsetes koolides. "Ma olen ise rääkinud mõnede omavalitsusjuhtidega, kes on täiesti tõsimeeli küsinud, et kuhu peaks pöörduma, selleks et oma valda või külla mõned inimesed kutsuda," rääkis Rõivas. Küll ütlevad omavalitsused, et vajavad selleks riigi tuge, et pagulased neid majanduslikult liigselt ei koormaks.
